Üks tolles lennukis viibinud isikutest märkis Delfile, et reisilised olnud kõik juba pardale jõudnud, kui järsku hakkas lennukist kütust välja purskama. Rahvas evakueeriti, lisaks olnud õhusõiduk intsidendi tõttu ümbritsetud ka mitmete tuletõrjeautodega. Tuleb välja, et tuld kuskil küll õnneks polnud.

Ellujäämisinstinkt viis paanikani

"Istusime kõik juba lennukis, kui kõlarist tuli käsk koheselt ja ruttu väljuda. Siis läks põrgu lahti. Inimesed hakkasid karjuma, lapsed nutsid," kirjeldas olukorda üks teine õhusõidukis viibinud eestlane. "Paanikas inimesed, selmet joosta välja, hakkasid oma kohvreid võtma ja tekitasid sellega täieliku ummiku. Tagant pressiti peale, ees haarati kohvreid ja oodati üksteise järel ning keegi välja ei saanud."

Mees mainis, et olukord meenutas talle paari aasta tagust vaatepilti, kus põlevast Vene lennukist joosti välja ühes kohvritega ning meeles mõlkusid ka toonased teated, mille kohaselt osad inimesed põlesid lausa lennukisse sisse.

"Nüüd oleks ka sama juhtunud. Minu ettepanek oleks lennusaatjatele kohustus teavitada lahkumisest ilma kohvriteta, või, paremgi veel - lukustada automaatselt pagasiriiulid. Lennusaatjad sellest ei rääkinud ja nii see läks. Oma varanatuke oli kallim kui teiste kaasreisijate elu," avaldas ta arvamust.

Kütuseleke kõnealusel lennukil.

Delfiga võttis ühendust ka kolmas lennukis viibinud isik, kes märkis, et rahvast suunanud lennuteenindaja olnud kogu sündmuse vältel ilmselt isegi rohkem ärevil kui reisijad ise.

"Mingi hetk hakkas stjuuardess karjuma, et kõik mingu kähku välja. Ta tundus olevat rohkem paanikas kui inimesed ise," sõnas ta ja lisas samuti, et reisilised tundusid pidavat oma kohvrit tähtsamaks kui teisi inimesi ning keegi ei tahtnud käsklustele eriti alluda.

Kuna Air Balticul Malaga lennujaamas oma esindust pole, olid inimesed üsnagi pikka aega teadmatuses.

"Paari tunni pärast tuli SMS, et järgmisel päeval tõenäoliselt väljub lend. Helistasime hommikul üle ning siis öeldi, et minge lennujaama," meenutas reisiline. Kohaliku lennujaama töölised ei osanud samuti inimestele muud öelda, kui seda, et otsigu omaenese kulude eest hotell.

Järgmisel päeval saadeti osad inimesed Riiga suunduva asenduslennuki peale, osad aga Tallinnasse sõitvale liinile, mis oli lennugraafikus juba ka eelnevalt sees.

Kütust sai liiga palju

"Air Baltic kinnitab, et 18. juulil vahetati Malagast Riiga suunduma pidanud lend BT678 välja teise lennuki vastu ning seda tehnilistel põhjustel," kommenteeris juhtumit omalt poolt Air Balticu kommunikatsioonijuht Alise Briede. "Pardal oli kokku 94 reisijat."

Reisilised said koju järgmisel hommikul.

Kui palju oli Malaga-Riia suunas pileteid ostnud eestlasi, lennufirma ei avalikustanud: "Me ei kogu informatsiooni reisijate rahvuste kohta."

Air Baltic vabandab kõikide reisijate ees ebamugavuse tõttu, mis neile osaks sai.

Ent mis põhjusel täpsemalt selline juhtum aset leidis?

Tuleb välja, et tankimise aegu sai kütust paaki liiga palju. Briede sõnas, et reisijate evakueerimine oli kooskõlas tavaprotseduuridega ning lennuk on läbimas tehnilist kontrolli. Reisilisi Riiga vedama pidanud lennuk on Airbus A220-300 tüüpi õhusõiduk, mis on olnud teenistuses 2,6 aastat.

Kui tõsine olukord oli?

Delfit lennundusteemaliste küsimustega nõustanud õhusõiduki hooldustehnik märkis, et lennu ajal taoline leke iseenesest otsest ohtu ei tähenda. Seda nimelt juhul, kui ollakse lekkest teadlik ning sellega ka arvestatakse.

"Osadel lennukitel on isegi võimalus, et saab paagid õhus tühjaks lasta. Maani see kütus ei jõua, aurustub enne ära," sõnas too.

Ent kas lennukis viibinud pealtnägija nähtud tuletõrjeautod on sellise juhtumi puhul tavalised osalised?

Tuleb välja, et jah.

"Tuletõrje ongi see osapool, mis sellisel juhul lekke tagajärjega edasi tegeleb, ehk siis selle maast üles korjab," kirjeldas hooldustehnik.

Lisaks võib lennunduses õhusõidukite hooldamise ohutusnimekirjast leida ka nõude, et lennuki tankimise ajal peab olema tagatud tule kustutamise vahendite ja neid haldava personali vahetu olemasolu.

Hea lugeja! Kui viibisid tolles lennukis või tead kedagi, kes seal toona olema sattus, kirjuta meile: vihje@delfi.ee!