VIDEO ja BLOGI | Tanel Kiik: Eestil on võimalik pakkuda igal nädalal üle 4000 inimesele vaktsiini

 (172)

Esimene suurem laadung vaktsiine on kohal. Milline on Eesti riigi ettevalmistus vaktsineerimiseks? Sotsiaalminister ja terviseameti juht kõnelesid sellest tänasel pressikonverentsil.

Täna toimus ministeeriumite ühishoones pressikonverents, kus sotsiaalminister Tanel Kiik, terviseameti peadirektor Üllar Lanno, ravimiameti peadirektor Kristin Raudsepp ja Eesti Perearstide Seltsi juhatuse liige doktor Karmen Joller andsid ülevaate COVID-19 vaktsineerimise ettevalmistustest.

Farmaatsiahiiu Pfizeri koroonavaktsiini esimesed doosid jõudsid täna hommikul Eestisse. Veok tõi terviseametisse 9750 doosi, kuid kuna vaktsiin nõuab kahte doosi, siis saab sellega kaitsta napilt alla 4900 tervishoiutöötaja.

Vaktsiinilaadungi saabumise kohta saab lähemalt lugeda siit.

Superministeeriumi pressikonverents
Kiik: Viimane sõnum elanikele on tõesti see, et vaktsiin on tekitanud palju küsimusi, palju päringuid. Õigeim otsida sealt informatsiooni, kus avaldatakse vastavat infot: vaktsineeri.ee, terviseameti koduleht. Saab võtta ühendust ka perearsti ja nõuandetelefoniga. Ei tasu otsida libainfot levitavatelt sotsiaalmeediakanalitelt. Ei tasu usaldada elektritööd tegema inimest, kes on google'is otsinud, millised need juhtmed välja näevad, vaid professionaale. Tasub kuulata inimesi, kes on oma ala professionaalid. Mõistlik on valida ja usaldada infot, mis tuleb Eestist ja Euroopa Liidust. Andkem endast parima, et 2020 läheks ajalikku COVID-aastana ja 2021 läheks ajalukku COVID-i võitmise aastana.
Lanno: Vaktsineerimise info läheb infosüsteemi ülesse, kus on kirjas patsiendi raviajalugu.
Kiik: On räägitud ka QR-koodi lahenduse kohta, hetkel seda valmis pole. Seal on palju tehnilisi küsimusi, mis on võimekus, mis on andmete juures oluline. Ka Eesti tegijad löövad kaasa. Kui ollakse vaktsineeritud, siis lähikontaktsena terviseamet vabastab näiteks isolatsioonikohustusest.
Joller: Vaktsineerimispass kuulub vaktsiini tavapärase praktika juurde. See on tavarutiin, et teame, kes ja millist vaktsiini on kunagi saanud. Uus asi, mida on räägitud, on digilahendused, mis oleks rahvusvahelised. Aga kuna kõik riigid pole nii digipädevad kui Eesti ja paljud teised, jääb kollane vaktsineerimispaber, mis on ka varem olemas olnud.
Joller: Mitte kunagi pole meditsiinis miski 100% kindel. Vaktsineerituna ei tohi siiski viibida koos koroonahaigetega vabalt ühes ruumis - võin ikka haigestuda, aga kulgeb tõenäoliselt kergesti ja kiiresti. See kehtib kõikide vaktsiinide puhul. Sõltub ka sellest, milline on minu organism ja kui palju on minu ümber viirust. Ükski kindlus ei pruugi väga suurele pommile vastu panna. Kuigi kõik piirangud ei kao ja vaktsineeritud võivad vähestel juhtudel haigestuda, aitab vaktsiin meid väga palju.
Lanno: Pingutame selle nimel, et haiglad saaksid edasi töötada samadel tegevuspõhimõtetel nagu nad seda teinud on.
Raudsepp: Inimest loetakse vaktsineerituks, kui on tehtud 2 süsti ja nende vahel on olnud 21 päeva, sellele lisaks veel 7, kindlustamaks vaktsiini tõhusust.
Kiik: Arvestades seda, et Euroopas on kõrge viiruse levik. Pole koht, kus lõdvaks lasta. Vaktsiinide saabumine on lõpusirge algus - ei lasta jalga töntsiks, vaid võetakse end kokku ja pingutatakse lõpuni. Kindlasti järgmised nädalad ja kuud tuleb olla väga ettevaatlik ja tähelepanelik. Kevad on see periood, mil saab tänu vaktsineerimisele alustada leevendustega ja normaliseerumisega. Loodan, et talvekuudel võimalik vältida täienduvaid piiranguid. Mis puudutab distantsi, maski kandmist, jäävad jõusse. Oleme vastu pidanud sisuliselt 10-11 kuud, sisuliselt pole palju jäänud. Tavapärane elu peagi taastub, lootuses, et efektiivne kätepesu saab uueks normaalsuseks.
Raudsepp: Kui vaktsiin sai müügiloa, oli palju infot, mille põhjal see otsus tehti. Ja info kogumine jätkub. Kui tekeib uut infot, panankse kokku teiste riikidega, mõistmaks, kas on aset leidmas mingeid muutusi. Töö vaktsiini ohutuse ja tõhususe osas läheb aina edasi. Ka ravimitootja on saanud müügiloa tingimusega, et jätkatakse uuringuid kahe aasta jooksul. Väga kiiresti saab teatavaks info, kui ilmneb miskit uut. Vaktsiin pole käsimüügiravim või toidulisand - kui ei suuda ise otsust teha, pidage nõu arstiga ja vaktsineerijaga.
Kiik: Karjaimmuunsus on üks tase. Teine pool sellest on see, et igal sellisel vaktsineerimisel on suur mõju ka haiglate toimetulekule (töötajate asendamine ja nii edasi). Kui 55 000 inimest - tervishoiutöötajad ja hooldekodudega seotud inimesed - on vaktsineeritud, on olukord juba lihtsam. Siht on selline, et üle poole Eesti elanikest kasutaks ära võimalust end vaktsineerida.
Joller: Mida rohkem, seda parem. Eelistame immuunsust, mida saavutame vaktsiiniga - inimene ei kannata nii palju ja see on oluliselt turvalisem kui haigestumine. Olen veendunud, et vaktsineerijate protsent tasapisi tõuseb. Nagu mainisin ka enne - olin isegi skeptiline kiire protsessi suhtes, aga tegelikult on aega kokku hoitud bürokraatia ja rahataotluste pealt.
Lanno: Kui vaadata Hispaaniat, mis ägas kevadel pandeemia all, saab praegu paremini hakkama - annab lootust, et vastupanu peale põdemist säilib mälurakkude näol. Kui Eesti ühiskond jõuaks 80 protsendi peale täiskasvanud elanikkonnas, oleks terviseamet rahul.
Karmen Joller: Arsti seisukohalt ei kujutagi ette, kuidas teeksin vägisi kellelegi vaktsiinisüsti. Meil on demokraatlik riik ja me ei sunni kedagi. Isegi, kui Tanel Kiigel peaks tulema selline mõte - ma tean, et ei tule -, siis arstid ei teeks seda.
Kiik: Tervihoiusüsteem ei sunni inimestele ravimeid peale. Inimesed soovivad ise hoida oma tervist ja elada kaua. 50-60 protsenti elanikkonnast on valmis end kohe vaktsineerima. Muidugi on ka inimesi, keda vaja veenda. Sundkorras vaktsineerima kedagi ei hakata.
Üllar Lanno lisab Kiige kommentaarile: Kõik kogused, mida meile pakutakse täiendavalt, vaatame neile tõsiselt otsa, et neid juurde saada.
Tanel Kiik vaktsineeritavate arvu tõstmise kohta: Võimekus tõsta vaktsineeritavate arvu nädalas on seotud vaktsiini tootvate firmadega. Eestis on valmisoleks vastu võtta vaktsiin koheselt, kui vaktsiinid müügiloa saavad. Siht saada 100 000 inimest vaktsineeritud I kvartalis on jõus. Eesti on broneerinud kokku üle 4 miljoni doosi. Kui ereinevad vaktsiinitootjad saavad müügiload, laieneb ka suuresti vaktsineerimine. Kevadel tahame alustada laiema elanikkonna vaktsineerimisega. Kaasame ka erasektori, et seda veelgi mastaapsemalt korraldada.
Lanno Saaremaa vaktsineerimise osas: 30. ja 31. detsembril on 53 erinevat perearstikeskust, kus vaktsineeritakse. Nende seas ka mõned Saaremaa perearstikeskused. Lisaks ka Kuressaare haigla.
Joller: Perearstid läbivad selle vaktsiini suhtes eraldi koolituse, kuigi vaktsineerimine on perearstide jaoks väga tavapärane protsess. Ollakse protsessi suhtes enesekindlad, tehakse koostööd ravimiametiga. Kõigepealt võtame ette meedikud, siis hooldekodud. Kui jõuame riskirühmadeni, pole vaja muretseda, kuidas saadakse vaktsiin - riigi poolt tuleb teavitus inimesele, kes on riskirühmas. Jagame perearstidena inimesed prioriteetide hulka. On loodud järjestus: diagnoosid ja vanused, mille alusel inimesi vaktsineerida. Kõik saavad oma vaktsiinidoosi. Keegi ei pea kartma seda. Vaktsineerimine on vabatahtlik. Soovitan ära kasutada võimalust, mille riik on kinkinud.
Karmen Joller: Saan ise homme vaktsiini kell kaks. Seda koos teiste perearstidega. Kui lugesin, et vaktsiin on saabumas, siis minu esimene reaktsioon oli "Mina küll end vaktsineerida ei lase!" - teadsin, et vaktsiine tehakse kaua ja kui raske see protsess on. Ent lugesin teadusuuringuid ja seda, kuidas vaktsineeritud end tundsid peale vaktsineerimist, olen kindlam. Olen nüüd kindel, et see vaktsiin on õige tee. Arvan, et olen õnnelik inimene, et saan end vaktsineerida.
Perearstide seltsi esindaja Karmen Joller: Täna möödub täpselt 10 kuud esimese COVID-positiivsest diagnoosist. Tore, et oleme saanud endale kätte vaktsiini. Miks üldse vaktsineerida? Räägin oma jõuludest: pidin katma laua taha ühe koha vähem. Üks noor vastutustundlik inimene oli saanud nakkuse. 24. detsembril oli väga halb olla. Kui muidu terve inimene ei jaksa isegi voodis istuli tõusta, on lugu täitsa hull. Kutsusin talle kiirabi, ta sai hapnikku ja ei pidanudki õnneks haiglasse minna. Meie arstidena kutsume sellist haiguskulgu "kergeks COVID-iks" - isegi siis, kui ei jaksata voodis istuli tõusta. Taastumine võtab pikalt aega. Lõhnataju ei tule, ei jaksata liikuda ega elada tavapärast elu nii nagu enne. Paljude jaoks võib see kaasa tuua mitu kuud kestva häiriva olemise.
Lanno: Haiglate poole läks kiri teele juba novembri lõpus - info vaktsiinide kohta on liikunud imekiiresti. Loomaks vaktsiini suhtes meelekindlust: kui rääkida Pfizerist, on tegemist pikaajalise ravimiettevõttega. Praegune vaktsiin on alates 16+ isikutele, ent peagi saabub ka lastele sobiv.
Lanno: Praegusest partiist üle poole on tervishoiuteenuse osutajate poolt broneeritud. Mul on siiras ootus, et tarned jätkuvad sama kiiresti. Esimese koguse jagame haiglate, kiirabi ja perearstide vahel.
Terviseameti peadirektor Üllar Lanno kinnitab, et vaktsiinipartiiga kõik hästi: Ühel euroalusel oli kaks kasti, mille temperatuuri luges automaatmõõdik. Vaktsiinivedelik kaalus ise ca 10 kilogrammi, pehmendusmaterjal selle ümber aga 70 kilo.
Ravimiameti peadirektor Kristin Raudsepp: Vaktsiini kohta on avalikult palju infot võimalik kätte saada - seda ka näiteks ravimiameti kodulehel. Senised andmed uuringutest näitavad, et kasutusloa saanud vaktsiinil on olemas kaitsetoime ja ka kõrvalmõjud. Kordan üle - vaktsiin sobib 16-aastastele ja vanematele inimestele. Uuringutes osalenud inimeste puhul täheldati, et koroonanakkust esines vaktsiini saanud grupil 95 protsendi raames vähem kui platseebogrupil. Kõrvaltoimed pidavat olema kerged ja mööduvad, mida saab leevendada Ibuprofeni ja Paracetamoliga. Võib tekkida ka allergiline reaktsioon, mistõttu soovitatakse jääda veerandiks tunniks peale vaktsineerimist kohale, vältimaks raskete allergiliste reaktsioonide tüsistusi. Moderna vaktsiini müügiloa puhul ei saa otsuseid enne hinnangu saamist teha - selleks tuleb oodata 6. jaanuarini. Lähima poolaasta jooksul prognoositakse mitmete erinevate vaktsiinide tulekut.
Kiik: Pole tavapärane olukord, et ühe aasta jooksul algab pandeemia ja selle samuse aasta lõpuks on vaktsiin juba kasutusvalmis. Vaktsiin, mis jõuab inimesteni, peab olema ohutu ning Euroopa Komisjoni antud müügiloa alusel need ka on.
Kiik: Vaktsineerimise eesmärk on vähendada koroonaviirusest tingitud surmajuhte ja koormust majandusele. Vaktsineeritus aitab oluliselt kaasa tavaelu juurde naasemisega. Vaktsineerimine saab olema tasuta ja kõigile soovijatele. Tulevane riskirühmade vaktsineerimise osa vaktsineerimiskavas on veel arutlusel. Kava koostamise algus on nihkunud loodetust varasemaks - kui enne oli soov alustada vaktsineereimist 2021 jaanuaris, siis nüüd saame alustada juba tänavu detsembris.
Kiik: Täna varahommikul jõudis 9740 doosi, millega 4875 saavad vaktsineeritud. Homme toimub vaktsineerimine Ida-Virumaal, Tartus ja Tallinnas.
Tanel Kiik: Loomulikult pole tarne nii suur alguses, et saaksime kriisiga koheselt ühele poole - peame endiselt ootama, kuni vaktsineerimine saab suurema hoo sisse. Seni suhtleme omavahel pigem distantsilt. Olen tänulik kõigile, kes on panustanud kriisi lahendamisse. Kui tegime lepinguid vaktsiinide ostmiseks ja hajutasime riski vaktsiine taotledes, siis praegu näha, et see oli ainuõige suund. Eestil on võimalik pakkuda igal nädalal enam kui 4000 inimesele vaktsiini.
Sotsiaalminister Tanel Kiik: Ilusat teist jõulupüha! Tavapäraselt koguneme pereringis, täna aga tööpere keskel. Käsil on tavapärasest töisemad jõulud, aga mitte negatiivses vormis - vaktsineerimise algus on positiivne sõnum tervele Euroopa Liidule. Oleme jõudnud päevani, mida väga paljud on oodanud alates kevadest: saame alustada tervishoiutöötajate ja riskirühmade vaktsineerimist.
Alustatakse jõulutervitustega: häid pühi!

Koroonaviirus SARS-CoV-2

  • Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
  • COVID-19 haiguse sümptomid on sarnased gripile. Viiruse levinumad sümptomid on köhapalavik ja hingamisraskused. Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
  • Vaata koroonaviirusesse nakatunute statistikat Eestis!
  • Loe lähemalt koroonaviiruse ja kehtivate piirangute kohta valitsuse erileheküljelt kriis.ee!