VIDEO ja BLOGI | Tallinna ametite liitmise tulemusel kaotab töö mitu senist juhti. Kõlvart: süsteemist on vaja õhku välja lasta

 (87)
Juhtimiskuludega säästab linn uuel aastal kuni 2,5 miljonit eurot

Linnapea Mihhail Kõlvart eestvedamisel vahetatakse Tallinnas välja mitmed linnasutuste juhid ning kulusid tõmmatakse ka mujal koomale. Teiste seas peab lahkuma ka Aini Härm.

"Iga asutuse struktuur peab toetama visiooni ja eesmärkide täitmist. See tähendab, et ka linna iga struktuuriüksuse tegevus peab lähtuma eesmärkidest ja olema nendest tulenevalt mõtestatud. Meie põhiline eesmärk peab alati olema linnaelanike võimalikult hea teenindamine ja ümberkorralduste mõte on pakkuda Tallinna maksumaksja raha eest paremaid tulemusi," ütles linnapea Mihhail Kõlvart.

Muudatustega luuakse linnapea otsealluvusse linna strateegiakeskus, kuhu liiguvad mitmed organisatsiooni erinevates struktuuriüksustes paiknevad strateegilise arenguga tegelevad üksused. Strateegiakeskusega liidetakse ka osa tugiteenuseid, linnakantselei jätkab vähendatud funktsioonidega.

Spordi- ja noorsooameti, kultuuriameti ja haridusameti ülesandeid analüüsitakse ja nende valdkondade suuremaks sidustamiseks töötatakse välja konkreetne kava. Perekonnaseisuamet viiakse sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna abilinnapea haldusalasse. Linnaarhiiv ametina ei jätka, ülesanded viiakse üle linnakantseleisse. Seevastu seni linnakantseleis olnud haldusteenistuse funktsioonid viiakse üle linnavaraametisse. Tallinna energiaagentuuri kui iseseisva asutuse tegevus lõpetatakse ja selle funktsioonid viiakse üle strateegiakeskusesse.

Seotud lood:

Linnapea sõnul lisandub ümberkorralduste käigus veel muudatusi, täpsustatud plaan valmib sügiseks.

Tallinna linnavalitsuse pressikonverents
Nüüd on pressikonverents lõppenud.
Kõlvart ütleb, et kolm ja 12 miljonit on puhas teooria. Linn juba mitu korda andis teada, mis on meie seisukoht. Lahendus, kus hakatakse välja kaevama avatud kraavi, ei ole kaasaegne, efektiivne ega keskkonnasõbralik. Sellist võimalust me ei näe. 
Küsitakse, missugune lahendus hipodroomile siis tuleb, kas 3 miljonit maksev või neli korda kallim. 
Siiski võetakse veel ette üks küsimus hipodroomi arenduse teemal. 
Pressikonverents on lõppenud. 
Kõlvart: Eesmärk see ei ole, muutusi on vaja sisulisi. Kindlasti pole plaani kindel hulk inimesi lahti lasta. Kus kompetentsi vaja, sinna tuleb ka juurde tuua. Aga kui on kokkuhoiu võimalus, tuleb seda ka ära kasutada. Konkreetseid nimesi, kui meil oleks plaan koondada või lahti saada konkreetsetest inimestest, siis ma ei hakkaks selleks välja mõtlema keerulist skeemi. Kui oleks operatiivne vajadus, siis selleks on lihtsamad lahendused, valge paber näiteks. Aga, jah, see on õige, kuna süsteemi tõmbame kokku, tuleb ka juhte välja vahetada. Uus struktuur näeb ette, et peavad ka teised inimesed tulema. Aga me ei hakka muidugi inimestele seda sõnumit tooma meedia kaudu. Kui sellised vajadused tulevad, siis iga inimesega peame eraldi rääkima ja seda teen ma linnapeana ise. Siin ma konkreetsetest nimedest ei räägi.
Sõna antakse ka ajakirjanikele. Joosep Tiks küsib, kui palju ametikohti ümberstruktureerimisega kaob ja kes jääb tööta linnaametite juhtidest. 
Kõlvart räägib ka koroonaviiruse leviku tõkestamise plaanide koostamisest: loodame, et teist lainet ei tule, aga linnasüsteem peab olema selleks siiski valmis.
Vahepeal räägivad abilinnapead Andrei Novikov ja Betina Beškina ka oma vastutusaladest. 
Kõlvart: me ei loobu praegustest ülesannetest ega valdkondadest, mida linn katab. Aga näeme, et linnaorganisatsioon saab luua endale suuremaid ja konkreetsemaid eesmärke. Ja olla efektiivsem, kaasaegsem ja operatiivsem.
Kõlvart: Kas omab ka rahalist mõju? Jah, ma näen, et see omab. Süsteemi efektiivsus on peamine eesmärk, aga selle protsessi käigus kindlasti me vaatame üle koosseisud ja näen, et see reformi käigus suudame luua süsteemi, mis hoiab kokku kuni 2,5 miljonit järgmiseks eelarveaastaks. Praegu räägime eelkõige juhtimiskuludest, mitte tegevuskuludest.
Kõlvart: see on loetelu, mis on tänaseks otsustatud. Muutusi tuleb rohkem. Tegemist on teise etapiga. Esimese etapina, mis ei ole veel lõpuniviidud, otsustasime üle vaadata meie sihtasutuste ja ettevõtete tegevusi. Ka seal on vastuvõetud otsusi lõpetamise ja liitmise osas. Muutused lähevad ka allapoole ja järgmisel aastal jõuavad muutused ka hallatavate asutusteni.
Kõlvart: soovime rohkem ülesandeid siduda. Tähendab see ka ümberkorraldusi. Perekonnaseisuamet viiakse sotsiaal- ja tervishoiu abilinnapea vastutusalla.. Linnapea arhiiv ametina ei jätka. Tallinna energiaagentuuri tegevus lõpetatakse ja funktsioonid viiakse strateegiakeskusesse.
Kõlvart: Strateegiaüksuse osadeks saavad olema ka praegused linna tugiteenused. Eesmärk ei ole ainult tsentraliseerimine. Sünergia loomine ei saa olla ainult vertikaalne. On tähtis luua horisontaalsed teed süsteemis. See tähendab ka konkreetseid otsuseid - mõned neist on juba vastuvõetud. Reformi algus tähendab, et struktuurimuutused on sisse kodeeritud. Muutusi tuleb veel ametites, asutustes, igas struktuuriüksuses. Täna saame rääkida sellest, et vaatame üle spordi- ja noorsooameti, kultuuriameti ja haridusameti ülesanded. 
Kõlvart: uuendus on adekvaatne siis, kui on olemas vundament ja platvorm. Vundament on tänaseks tehtud. Konkreetsemalt on meil plaanis luua strateegiakeskus, samas soovime kasutada eelkõige olemasolevat ressurssi. Strateegiakeskus hakkab tegelema mitte ainult strateegiliste eesmärkide väljatöötamisega, vaid ka igapäevaselt jälgima, et oleme õigel teel. Kaasaegne linnajuhtimine peab olema teaduspõhine. Ja mitte projekt, vaid igapäevane tegevus.
Kõlvart: Iga muudatus tähendab ka muutusi personalikoosseisus. Eesmärk ei ole vähendada personali või teha platsi puhtaks. Samas näeme, et süsteem võib töötada efektiivsemalt ja sealt tuleb õhku välja lasta. Süsteem vajab uusi ideid ja uusi inimesi.
Kõlvart: Viimased 2a oleme tegelenud linnastrateegia väljatöötamisega. Kui suudame luua linna jaoks ideoloogilist dokumenti, suuremat eesmärki, siis selleks peab olema valmis ka linna struktuur
Linnapea Mihhail Kõlvart: Oleme linnastruktuuri muudatusega alustanud juba aasta tagasi ja ütlesin toona välja, et linnasüsteem vajab muutusi ja uuendusi. Eesmärk on mitte ainult oskus näha suurt pilti vaid ka tegutseda vastavalt sellele. St peame oskama neid eesmärke seadma ja ka jälgima ja vastavalt tegutsema. Peame tunnistama, et aastate jooksul olid küll suured plaanid strateegiadokumendid, aga päris elu oli alati midagi muud. Ühiskond ei saa areneda lähtuvalt lühiajalistest plaanidest (valimistsüklitega seotud otsused). Meil peab olema suurem visioon, kuidas selles suunas liigume. 
Kolm minutit pressikonverentsini