VIDEO ja BLOGI: Presidendikandidaadid arutasid Narvas Ida-Viru probleeme ja võimalusi

 (33)
VIDEO ja BLOGI: Presidendikandidaadid arutasid Narvas Ida-Viru probleeme ja võimalusi
Presidendikandidaadid Marina Kaljurand ja Siim Kallas, arutelu juhtis Katri RaikFoto: Sergei Stepanov, NPA

Täna toimus Narvas teist korda suvise Paide arvamusfestivali eelfestival, mille hellitusnimeks on korraldajad pannud [eel]arvamusfestival. Avapaugu andsid Marina Kaljurand, Siim Kallas, Tiit Vähi ja Indrek Tarand arutades vaese ja mahajäetud Ida-Virumaa saatust ja tulevikku.

Laupäeval toimuva eelavamusfestivali esimene arutelu kannab pealkirja "Sa vaene hüljatud Ida-Virumaa" ja seda juhib endine pikaaegne Tartu Ülikooli Narva Kolledži direktor Katri Raik.

Arutelu fookuses on senised Narvat ja regiooni laiemalt puudutanud riiklikud otsused ning tegevuskava edaspidiseks – kas riik on seni Ida-Virumaal toimetanud heaperemehelikult; kuidas ja kas peaks pehmendama sotsiaalset surutist piirkonnas; kas lahendus regiooni probleemidele peitub suhete kordaseadmises idanaabriga.

Eelarvamusfestival: sa vaene hüljatud Ida-Virumaa
Arutlejad lausuvad lõppsõnu. Kõik loodavad Venemaa ja Eesti suhete parenamist. Vähi sõnul on palju sildistamist, kui kaasa rääkida - sinust saab Kremli või kellegi agent. Vähi kutsub üles sellele vaatamata vabalt kaasa rääkima ja väljendama ka peavoolust erinevaid arvamusi!
Kaljrand räägib, et härra Kubits viib varsti 1000 eestlast Peterburgi ja kaasa läheb ka kultuuriminister. See, et me Venemaaga ei suhtle, eti vasta tõele. Seal kohtumisel saaks arutada ka Narva ja Ivangorodi kindluste ühendamist.
Publik: EAS-ist saavad starditoetust väga vähesed, sest neile ei sobi EAS-i nõuded. Innovatsiooninõue jääb ette.
Hääl publikust räägib, et isegi kui läheb taastamiseks, siis selleks tuuakse spetsialistid sisse mujalt ja Narva tööpuudust see ei lahendaks.
Vanalinna taastamine. Kallas räägib, et mõte, et Ivangorodi kindlus ja Narva kindlus peaksid olema koos vaadeldavad küll, sest on sümboolselt väga mõjuvad, aga kuidas seda täpselt teha, täpselt ei tea. Ehk oleks mingi spetsiaalsest viisarežiimist abi.
Publikust küsimus: Toetuseta jäetud äriplaanidele ei tule mingit vastukaja ja see võtab taotlemise isu ära! Kaljurand nõustub, et vastus peab olema.
Kallas räägib Euroopa vanalinnade taastamsiet. Taastatakse täiesti maatasa tehtud linnu ja paleesid. Miks mitte teha seda Narvas, kus oli väga ilus barokne vanalinn. Narval oleks turismiobjektina suur tulevik, kui selline asi ette võtta.
Küsimus publikust: Miks on piirid kinni? Miks me ei saa Rootsi elatustasemele ligi? Kaljurand: Kellega me ennast võrdleme? Rootsiga, kellega koos oleme elanud 25 aastat. VÕrdleme ennast parem Ukraina ja Valgevenga, kellega elasime koos palju kauem. Meil läheb nendega võrreldes palju paremini. Vahepeal on tehtud vigu ja nüüd me parandame neid, et Euroliidule järele jõuda. Me oleme möödas Tšehhist ja Portugalist... Me läheme õiges suunas ja jõuame järele. Selle üle peaksime uhkust tundma!
Kaljurand: riigil on vahendid, vaadake EAS-i kodukat, vahendid on olemas. Väikeste firmade loomise jaoks saab riigilt abi, tulge ja küsige, teile annab nõu majandusministeerium, suunab teid õigele infole. Kasutage neid võimalusi!
Vähi: Kutsun valitsust üles tulema järgmisele väljasõidule meie New Antwerpeni sadama kontseptsiooni vaatama. Marina on meil käinud, teda ma kiidan, aga nüüd ma kutsun tervet valitsust!
Kallas sõnab, et Euroopa suurimate sadamate nagu Antwerpen ja Rotterdami omad eeldavad väga suurt IT panust ja rolli.
https://twitter.com/Arvamusfestival/status/733958601845407744
Vähi: Koolide toomine on ka variant, aga mina olen ettevõtja. Ettevõtluse toomine toob väärtuse, mida saab kõigiga jagada. Vähi räägib, et suured tehased on läinud, kuid mõned uued on ka ja sellele peab panustama... Sillamäe sadama nimi oleks New Atwerpen.
https://twitter.com/Arvamusfestival/status/733955633771347968
Kaljurand: Kuna siin on läinud sõbralikuks valitsuse tümitamiseks... Justiitsministeerium on otsustanud, et paar osakonda tuleb siia. Nii et päris maha jäetud neid plaane pole. Kas välisministeerium saaks siin töötada ? Tarand ja Kaljurand: Ei! (naeravad) Kaljurand: Aga mõned osakonnad võiks olla. Haridusministeerium töötab näiteks Tartus väga hästi. Miks siis siin ei saaks.
Kallas: Kui Inglise sõjaväeosa tahti Šotimaale minna, siis ei saanud, sest öeldi, et seal pole ju klubisid. Tarand: Ja kui siia tuled, siis hakkab Vene luure sind värbama. Justkui ta ei värbaks sind Berliinis või kus iganes mujal.
Tarand: Sisekaitseakadeemia kohta olnud jutt, et see peaks minema Narva. Õppejõud nutsid mul pintsakuääred märjaks. See kool, mille Signe kivi maha lammutas, oleks ka siin ermitaažile palju lähemal. Jälle hakkas niutsumine pihta. Me ei saa aru regiooni tähtsusest ja erilisusest. Me oleme ise ka tõmmandu selja küüru ja võitlust ei ole olnud. Ka mina olen nende argpükside hulgas, kellele pakuti võimalust siia jääda. Ei jäänud.
Tarand: Eesti vajab Niinistö-tüüpi presidenti. Tarand viitas Kaljuranna öeldule, kuidas Niinistö lahendas illegaalsete piiriületuste probleemi Põhja-Soomes, kus Soome ei suutnud piiri kontrollida. Piiriületused lõppesid igatahes ära, kuna Venemaaga jõuti kokkuleppele.
Vähi räägib, et kui tuli Araabia Kevad, siis pidi tulema ka suvi ja sügis ja talv. Ja nüüd on tulemus Lähis-Idas käes.
Kaljurand: Mulle meeldib suhelda. Ma kohtuksin Sergei Lavroviga iga päev. Ma võin üksi väga tahta, aga see ei vii kuhugi. Pool aastat tagasi kohtusime ja rääkisime. Mina läksin koju ja tegin nii, nagu me kokku leppisime. Tema ei teinud. Nüüd me ei olegi enam rääkinud.
Kallas räägib Krimmi sündmuste tagajärjel suhete katkemisest, mis olid isegi suursaadiku jaoks üllatavalt äkki juhtunud.
https://twitter.com/Arvamusfestival/status/733953870989266944
Vähi: Kuna mina olen vaba mees, siis ma annaks punkti Siim Kallase. Nimetas Peterburi ja viit miljonit inimest. See on meie geograafiline asukoht, see on meie võimalus. Loomulikult üle piiri küll saa, aga võiks paremini saada. Ma ütlen, et see suur sein piiril on meie endi ehitatud. Kui see on meie endi ehitatud, siis me muutume tupikmaaks. Sillamäe sadamale tulijad lähevad ära ja ütlevad, et tuleme jälle, kui on ehitatud sild ja tupikut enam pole.
Kaljurand: Meie transiit Venemaale ei muutu kunagi selliseks, nagu see oli enne aastat 2007. Venemaa on välja ehitanud oma sadamad ja oma logistika ja tahab toetada oma ettevõtteid. Teine põhjus on poliitliline: sanktsioonid reaktsioonina Krimmi okupeerimisele. Ja see ei olnud meie initsiatiiv. Me peame minema uutele turgudele. Avama uusi turge.
Kallas: Narva võiks muutuda väga tõsiseks logistikakeskuseks. Ma olen seda juba viis-kuus-seitse aastat rääkinud, et üks asi on puudu - lennujaam on puudu. Kogu tervikut vaadates: Sillamäe sadam, Peterburi, lennuväli. Üksinda regionaalsel lennunväljal poleks mõtet, aga suurt pilti vaadates on asjal jumet.
Tarand sõnas, et rõõmsameelse Taavi asemel ta täidaks need paberid ära. "Mul oleks 14 alluvad, Marina kaasaarvatud," viitas Tarand.
Tarand: Mina ka Urmas Paet kirjutasim rõõmsameelsele peaministrile, et peaksime julgema kohanemisfondist raha küsida. Sealt julgeb küsida isegi Air France. Valitsus arvas, et ei saa. Prantsuse bürokraadid arvasid, et saab küll, kui öelda, et sektoris on suur kriis. Valitsus aga ei tahtnud, öeldes, et Töötkassal on raha piisavalt.
Tarand: Marinal on selles osas õigus, et võrreldes 1990ndate algusega on kohalikus identiteedis ja kibestumises, mis ajaloo suhtes on valitsenud, edusamme tehtud. Ida-Virumaa on selline kant, kuhu võiks armuda. Aga mina ütlen, et põlevkivi on nii vähetootlik ja keskkonnavaenulik, et peab mõtlema, kas me soovime siia midagi kaasaegsemat ja nupukamat.
Mida teha selle meie-teie asjaga?
Kaljurand: Mu ema on pärit Narvast, ma käin siin kalmistul igal aastal. Nüüd olen käinud siin ministrina. Olen näinud seda linna muutumas ja seepärast tahaks Kaljurand öelda jaa. Üldpilti vaadates, teiste linnadega võrreldes on Narvas tehtud piisavalt. Kui inimesed räägivad, et ei ole tehtud piisavalt, siis tuleb neid kuulata. Aga praegu on siin meiet rohkem kui varem.
Kallas: Kui Kagu-Eestis või Lõuna-Eestis küsitakse, kas riik on piisavalt teinud, siis öeldakse ka ei. Ja kui Tallinnas küsitakse, siis ütleb Tallinn, et riik pole üldse midagi teinud, vaid me oleme ise nii kõvad. Aga ei, riik ei ole teinud piisavalt Ida-Virumaa heaks.
Vähi: Ei tohiks lahterdada, et eta mõ a eta võ.
Vähi sõnab, et riik ei ole piisavalt Narva heaks teinud. Kõige olulisem indikaator on demograafia. Ida-Virumaa elanikkond on vähenenud kolm korda rohkem, kui mujal Eestis.
Kas Ida-Virumaa on vaene ja hülajtud ja kas midagi tehakse selleks, et see nii ei oleks? Tarand sõnab, et on täna pessimistlik: Brüsselis elab rohkem eestlasi kui siin.
Katri Raik tutuvustab esinejaid ja ütleb, et kõigil panelistidel on Narvaga olemas oma seos. Siim Kallase vanaisa oli kreenholmi direktor näiteks.
Tervitus! Festival on algamas. Vastupidiselt Tallinnale ilm Narvat ei soosi ja sajab mahlast seenevihma, aga seda enam on ehk vihmastes idaosariikides otsepildi vaatajaid. Pealegi ole vihm jaaniõhtuid ja laulupidusid kunagi takistanud, ehk saab täna näha sarnast pilti. Jutuajamise konspekt ilmub ilmub aga õige pea jooksvalt siiasamasse.

Ida-Virumaa inimeste ja organisatsioonide koostöös korraldatud sündmuse eesmärk on luua erakonnapoliitiliste eesmärkideta arutelu- ja mõttevahetuspaiga, mille eesmärk on arendada arutelu- ja suhtluskultuuri ja inspireerida Ida-Virumaal elavaid inimesi oma elu mõjutavatel teemadel mõtlema, sõna sekka ütlema ja muutusi ise eest vedama.

12.–13. augustil toimuv neljas Paide arvamusfestival toimub tänavu juba neljandat korda aset leiab. Esimest korda korraldati Narva [eel]arvamusfestivali mullu kevadel.