VIDEO JA BLOGI | "Nojah, mis seal ikka," lõpetas Henn Põlluaas abielureferendumi saaga. "Istung on lõppenud."

 (412)
Riigikogu hääletas abielureferendumi maha

Täna hääletas riigikogu maha kogu Eesti avalikkust mitu kuud ärevil hoidnud abielureferendumi eelnõu.

Eile tõid riigiprokurör ja kaitsepolitsei avalikkuse ette kahtlustuse Keskerakonna, erakonna peasekretäri Mihhail Korbi ja rahandusminister Martin Helme nõuniku Kersti Krachti osas. Jüri Ratas teatas varahommikul, et astub tagasi, uus võimuliit on sündimas Reformierakonnaga. Abielureferendum on laualt maas, ent arutelu selle üle kestab parlamendis - tehnilistel põhjustel - edasi.

Saalis toimuv illustreerib hästi poliitilist peataolekut. Signaalid, mis sealt tulevad, on segased.

Esiteks: peaminister Jüri Ratas teatas möödunud ööl tagasi astudes, et abielureferendumi korraldamisega ei peaks praeguses olukorras edasi minema. Keskerakond tegi istungi alguses vastavalt liigutuse justkui oma sõnade elluviimiseks.

Andrei Korobeinikult tuli soov eelnõu esitaja nimel tagasi võtta. Kuid sellele reageeris EKRE fraktsiooni juht Siim Pohlak, kes teatas, et pole Keskerakonna sooviga nõus. Kuna abielureferendumi eelnõu esitati originaalis Keskerakonna, EKRE ja Isamaa fraktsioonide poolt, jäi see tagasi võtmata, sest selleks oleks olnud vaja kõigi algatajate ühist soovi.

Seetõttu menetleb riigikogu saal eelnõud täna.

Kuid veel enne menetlust tuli suurel saalil lahendada kaks riigikogu juhatuses konsensuse puudumise tõttu konkreetse eelnõuga seotud otsuse küsimust.

Esiteks olid opositsioonierakonnad kaevanud juhatusele seaduste rikkumise kohta abielureferendumi eelnõu menetlemisel põhiseaduskomisjonis. Riigikogu juhatuses toetasid esimees Henn Põlluaas ja aseesimees Helir-Valdor Seeder protestide tagasilükkamist. Teine aseesimees Siim Kallas oli vastu ja seetõttu oli vaja seisukohta suurelt saalilt.

Seda ka peale jõudsasti protseduuriliste küsimuste küsimust hääletati. Otsus langes mööda olemasolevaid võimuliidu ja opositsiooni piire – 49 Keskerakonna, EKRE ja Isamaa saadiku toel jäi peale Põlluaasa ja Seederi seisukoht. Vastu oli 48 saadikut ehk Reformierakond, sotsid ja nendega koos veel kaks isamaalast ning Imre Sooäär.

Teine hääletus toimus juhatuse avalduse üle, kus taheti samuti Põlluaasa ja Seederi poolt hukka mõista opositsiooni obstruktsioon. See kukkus aga läbi, kuna 13 praeguse võimuliidu saadikut (peamiselt keskerakondlased ja kaks isamaalast) jätsid hääletamata.

Seega obstruktsiooni pahaks ei kuulutatud, kuid abielureferendumi menetluseks sai ettekandjaks olev põhiseaduskomisjoni esimees Anti Poolamets protestide rahuldamata jäämise tõttu rohelise tule. Ja Poolamets asuski eelnõud tutvustama puldis...

Jälgi toimuvat otsepildist ja -blogist.

Riigikogu infotund
Ülejäänud Keskerakond otsustas hääletusest loobuda. Sama tegi - nagu lubatud - isamaalane Mihhail Lotman. Tähelepanuväärselt liitus mittehääletajatega ka isamaalane Raivo Tamm.
Vastu hääletasid sotsid, reformierakondlased, isamaalased Viktoria Ladõnskaja-Kubits, Siim Kiisler ja Üllar Saaremäe ning keskerakondlane Imre Sooäär.
Abielureferendumi poolt hääletasid ootuspäraselt EKRE saadikud ja käredamad isamaalased: Merry Aart Riho Breivel Peeter Ernits Urmas Espenberg Kalle Grünthal Helle-Moonika Helme Mart Helme Heiki Hepner Ruuben Kaalep Uno Kaskpeit Kert Kingo Aivar Kokk Rene Kokk Tarmo Kruusimäe Leo Kunnas Andres Metsoja Siim Pohlak Anti Poolamets Paul Puustusmaa Henn Põlluaas Urmas Reitelmann Kai Rimmel Helir-Valdor Seeder Sven Sester Priit Sibul Jaak Valge
Riigikogus ei leidnud toetust otsuse eelnõu rahvahääletuse korraldamiseks Riigikogus tänasel istungil ei leidnud toetust otsuse eelnõu rahvahääletuse korraldamiseks abielu mõiste küsimuses. Otsuse vastuvõtmise poolt oli 26 ja vastu 49 Riigikogu liiget. Eelnõu nägi ette panna 2021. aasta 18. aprillil korraldatavale rahvahääletusele muu riigielu küsimus: „Kas abielu peab Eestis jääma mehe ja naise vaheliseks liiduks?“. Eesti Keskerakonna fraktsiooni, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ja Isamaa fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse eelnõu rahvahääletuse korraldamiseks abielu mõiste küsimuses läbis Riigikogus esimese lugemise 14. detsembril. Eelnõule esitati tähtajaks ligi 10 000 muudatusettepanekut. Läbirääkimistel võtsid sõna Lauri Läänemets (SDE), Priit Sibul (I), Henn Põlluaas (EKRE), Peeter Ernits (EKRE), Kalle Grünthal (EKRE), Eduard Odinets (SDE), Mart Helme (EKRE), Heiki Hepner (I), Tarmo Kruusimäe (I), Hanno Pevkur (RE), Valdo Randpere (RE), Imre Sooäär (K), Indrek Saar (SDE), Siim Pohlak (EKRE), Mihhail Lotman (I), Riina Sikkut (SDE), Raimond Kaljulaid, Jevgeni Ossinovski (SDE) ja Helmen Kütt (SDE). Andrei Korobeinik tegi Keskerakonna fraktsiooni nimel ettepaneku arvata tänase istungi päevakorrast välja Riigikogu otsuse „Rahvahääletuse korraldamine abielu mõiste küsimuses“ eelnõu (288 OE). Sellega ei olnud nõus EKRE fraktsioon, mistõttu jäi punkt päevakorda. Riigikogu lükkas tänasel istungil tagasi ka rahvahääletuse eelnõu menetlemis kohta laekunud protestid. Tulenevalt sellest, et Riigikogu juhatus ei saavutanud eilsel koosolekul konsensust ja aseesimees Siim Kallas jäi juhatuse otsuste suhtes eriarvamusele, hääletas Riigikogu täiskogu tänasel istungil kahte juhatuse ettepaneku. Need puudutasid Riigikogu liikmetelt laekunud proteste seoses rahvahääletuse eelnõu menetlemisega põhiseaduskomisjonis ja obstruktsiooniga seotud küsimusi. Riigikogu täiskogu võttis häältega 49 poolt ja 48 vastu Riigikogu juhatuse otsuse, mis nägi ette lükata Riigikogu otsuse "Rahvahääletuse korraldamine abielu mõiste küsimuses" eelnõu (288 OE) menetlemise kohta laekunud protestid tervikuna tagasi. Otsuses märgitakse, et arvestades komisjonide väga laia eneseregulatsiooniõigust on põhiseaduskomisjon oma töövõime tagamiseks tegutsenud Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse raamides. Riigikogus ei leidnud toetust juhatuse otsus obstruktsiooni reguleerimiseks. „Riigikogu juhatus aktsepteerib obstruktsiooni kui parlamendi opositsiooni vahendit, millega demonstreeritakse oma vastumeelsust mõnele parlamendi enamuse otsusele. Ent parlamendi töö takistamine peab jääma väärikuse piiridesse. Tuhandete parandusettepanekute esitamine, millest suur osa on põhiseadusevastased, solvavad, Eesti julgeolekut kahjustavad ja Eesti rahvusvahelist mainet õõnestavad, ei teeni demokraatia huve, vaid madaldavad Riigikogu mainet ning diskrediteerivad demokraatliku riigi toimimist tervikuna. Riigikogu juhatus taunib ja mõistab hukka selliste ettepanekute tegemist ning kutsub parlamendiliikmeid üles loobuma nende esitamisest tulevikus. Põhiseadusest tulenevalt peab parlamendi toimimine olema tagatud igas olukorras ning obstruktsioon ei tohi viia Riigikogu igapäevase seadusandliku töö seiskumiseni.“ Selle Riigikogu juhatuse otsuse poolt hääletas 41 ja vastu oli 45 Riigikogu liiget. Seega ei leidnud ettepanek toetust.
"Nojah, mis seal ikka," lõpetas Henn Põlluaas abielureferendumi saaga. "Istung on lõppenud."
Poolt 26, vastu 49, eelnõu ei leidnud toetust.
Muudatusettepanekud on läbi vaadataud, algab lõpphääletus.
Vastu oli 58 liiget, ettepanek lükati tagasi.
Hääletusele läheb opositsiooni muudatusettepanek: "Kas abielu ei pea jääma Eestis mehe ja naise vaheliseks liiduks?"
Ettepanek nr 3 jäi hääletamata, Henn Põlluaas viitas riigikogu kodukorrale.
Muudatusettepanek nr 2, sotsidelt, ei leidnud toetust.
Algamas on hääletus.
Anti Poolamets räägib Venemaaga liitumise ettepanekust, aga sel arutelul ei ole juba poolteist tundi mingit sisulist tagajärge, kuna riigikogu hääletas 15.30 aegu 49 häälega poolt juhatuse ettepanekule panna hääletusele vaid 5 ettepanekut ja nende 5 hulgas ei ole naeruväärse obstruktsioonina mõeldud ettepanekuid, nagu on seda Venemaaga liitumine. Seega tõesti näib, et koalitsioonisaadikud tegelevad lihtsalt venitamise ja töö takistamisega, obstruktsiooniga. Vastavad opositsioonile "samaga". 
Anti Poolamets rääkis jälle oma kabinetti tungimisest, ta on seda maininud vähemalt kümmekond korda. "See oli räige rünnak minu privaatruumide vastu ja seda ei saa kuidagi kahe silma vahele jätta." Kui Delfi lugejad ei mäleta, mis räigest rünnakust juttu on, siis tasub värskendada mälu selle suurepärase reportaažiga: https://www.delfi.ee/article.php?id=92204029
Järjest esitavad küsimusi EKRE saadikud, taunides neid muudatusettepanekuid, mis niikuinii enam kõne all ei ole, sest äsja hääletas riigikogu 49 poolthäälega riigikogu juhatuse otsuse poolt panna hääletusele vaid 5 ettepanekut. Kert Kingo just küsis erakonnakaaslaselt Poolametsalt, kui palju tõusis riigikogu usaldus kogu selle palagani taustal. 
Poolamets räägib veel tema kabinetti tungimisest ning meenutab, kuidas ta pidi koosoleku viima EKRE fraktsiooni ruumidesse, sest seal oli tema sõnutsi turvaline koosolekut edasi pidada. Näib, et nüüd tegelevad koalitsioonierakondade poliitikud ise obstruktsiooniga: peaks algama hääletus muudatusettepanekute üle, aga sellega ei taheta kuidagi alustada ja venitatakse protsessi üldise jutuga.
Poolamets kavatseb esitada kaebuse tema kabinetti tungimise kohta. 
Ettepanekud, mis lähevad kohe suures saalis hääletusele: (1) Esitaja SDE, ettepanek uueks küsimuseks: Kas abielu peab olema sõlmitud mehe ja naise vahel? (2) Esitaja SDE, ettepanek uueks küsimuseks: Kas abielu võiks Eestis edaspidi sõlmida kahe inimese vahel, sõltumata nende soost? Poolametsa hinnangul see on kõige täpsem selle teema käsitlus ja niisugune muudatusettepanek, mida koalitsioon ootas. (3) Esitaja SDE, ettepanek uueks küsimuseks: Kas abielu peab Eestis jääma ainult mehe ja naise vaheliseks liiduks?(4) Esitajad Jürgen Ligi ja Heidy Purga (Ref): Kas abielu ei pea jääma Eestis mehe ja naise vaheliseks liiduks?  Millegipärast ei lugenud Anti Poolamets ette viiendat muudatusettepanekut, mis pidi olema grupeeritud ettepanek, nagu ta varem mainis. Selle asemel rääkis ta taaskord, kuidas opositsiooniliikmed tulid tema kabinetti koosolekut pidama, aga tema kabinet ei olnud koosoleku kohana välja kuulutatud.
Urmas Espenberg küsis, kas on oodata vaikiva ajastu saabumist, nagu oli aastal 1934? Poolamets jättis vastamata, aga nentis, et tal on arvamus olemas.
Varsti algab riigikogus hääletus referendumi muudatusettepanekute üle. Viimase info kohaselt on kohal 99 liiget.
Eesti Päevalehe poliitikatoimetaja Raimo Poom kommenteerib toimuvat:„Kui kogu Eesti arutab uue võimaliku valitsuse sündi, arutatakse riigikogu suures saalis ikka abielureferendumi korraldamist.Saalis toimuv illustreerib hästi poliitilist peataolekut. Signaalid, mis sealt tulevad, on segased.Esiteks: peaminister Jüri Ratas teatas möödunud ööl tagasi astudes, et abielureferendumi korraldamisega ei peaks praeguses olukorras edasi minema. Keskerakond tegi istungi alguses vastavalt liigutuse justkui oma sõnade elluviimiseks.Andrei Korobeinikult tuli soov eelnõu esitaja nimel tagasi võtta. Kuid sellele reageeris EKRE fraktsiooni juht Siim Pohlak, kes teatas, et pole Keskerakonna sooviga nõus. Kuna abielureferendumi eelnõu esitati originaalis Keskerakonna, EKRE ja Isamaa fraktsioonide poolt, jäi see tagasi võtmata, sest selleks oleks olnud vaja kõigi algatajate ühist soovi.Seetõttu menetleb riigikogu saal eelnõud täna.Kuid veel enne menetlust tuli suurel saalil lahendada kaks riigikogu juhatuses konsensuse puudumise tõttu konkreetse eelnõuga seotud otsuse küsimust.Esiteks olid opositsioonierakonnad kaevanud juhatusele seaduste rikkumise kohta abielureferendumi eelnõu menetlemisel põhiseaduskomisjonis. Riigikogu juhatuses toetasid esimees Henn Põlluaas ja aseesimees Helir-Valdor Seeder protestide tagasilükkamist. Teine aseesimees Siim Kallas oli vastu ja seetõttu oli vaja seisukohta suurelt saalilt.Seda ka peale jõudsasti protseduuriliste küsimuste küsimust hääletati. Otsus langes mööda olemasolevaid võimuliidu ja opositsiooni piire – 49 Keskerakonna, EKRE ja Isamaa saadiku toel jäi peale Põlluaasa ja Seederi seisukoht. Vastu oli 48 saadikut ehk Reformierakond, sotsid ja nendega koos veel kaks isamaalast ning Imre Sooäär.Teine hääletus toimus juhatuse avalduse üle, kus taheti samuti Põlluaasa ja Seederi poolt hukka mõista opositsiooni obstruktsioon. See kukkus aga läbi, kuna 13 praeguse võimuliidu saadikut (peamiselt keskerakondlased ja kaks isamaalast) jätsid hääletamata.Seega obstruktsiooni pahaks ei kuulutatud, kuid abielureferendumi menetluseks sai ettekandjaks olev põhiseaduskomisjoni esimees Anti Poolamets protestide rahuldamata jäämise tõttu rohelise tule. Ja Poolamets asuski eelnõud tutvustama puldis..."
Poolamets: proteste hakkas meile laekuma regulaarselt. See mapp on protestide mapp. 
Poolamets nendib, et protseduur oli anarhiline ja räägiti teineteisest üle. 
Komisjoni esimees Anti Poolamets mõtiskleb tagasi ajale, mil toimusid abielureferendumi teemalised muudatusettepanekute arutelud. Ta ütles, et pidi Lauri Läänemetsa 15 korda korrale kutsuma. Keegi kostab saalist midagi vahele. Poolamets: "Tubli, aitäh. 16 korda korrale."
Põhiseaduskomisjon paneb hääletusele 3 SDE ettepanekut, ühe Ref esindajatelt ja ühe kokku seotud erinevate esitajate ettepanekud. Komisjon leidis, et ettepanekute välja valimisel ja rühmitamisel tuleb lähtuda sellest, kas nad on eelnõuga sisuliselt seotud. Teisi tuhandeid ei kaalutud, kuna leiti, et need on obstruktsiooni eesmärgil esitatud.
Riigikogu hääletas riigikogu juhatuse otsuse üle abielureferendumi kohta riigikogu protestide seisukohad tagasi lükata. Poolt oli 49, vastu 48. Ettepanek läks läbi. Teine otsus: riigikogu juhatus taunib obstruktsiooni ettepanekuid ja kutsub parlamendi liikmeid üles loobuma nende esitamisest tulevikus. See ettepanek ei leidnud riigikogu toetust. 
Kalle Grünthal nendib, et riigikogu on raisanud protseduurilistele küsimustele 1 tunni ja 18 minutit. 
Ossinovski: võtame selle päevakorrast maha, ärme aruta selle üle, see on politiseeritud koalitsiooni poolt. Arutame küsimusi, mis on pikema elueaga kui see valitsus. 
Sikkut: tegin ettepaneku, et ravikindlustus võiks olla kõigil. Mõned koalitsioonisaadikud toetavad seda. Kuidas on neil võimalik selle poolt hääletada?Seeder: suur saal saab võtta seisukoha, kui ta kobarat toetab, siis läheb arutelu tagasi põhiseaduskomisjoni ja seal arutatakse. Analoog kobarseadusega. 
Ossinovski: nimetage taustaks riigikogu ajaloost juhtumeid, kus erineva sisuga ettepanekud on grupeeritud kokku üheks?Seeder: pole valmistanud ette ajalootunniks, aga 2015. aasta rahanduskomisjoni istungil seoti kimpu ühed ettepanekud teistega, mis polnud samasisulised ja olid eri esitajate poolt. 
Seeder: kui juhatuses pakutud otsused suures saalis toetust ei saa, siis neid vastu ei võeta ja siis otsustame, mis edasi saab. 
Ossinovski nendib, et praegu riigikokku toodud materjalid on seadusevastased. Seeder ütleb, et ei ole. Ossinovski ütles, et nende seadusvastasus on fakt. Seeder ütles, et Ossinovski isiklik arvamus.
Eerik-Niiles Kross märgib, et riigikogu juhatus proovib ümber defineerida obstruktsiooni mõistet, kirjutades, et "obstruktsiooni eesmärk on demonstreerida vastumeelsust otsusele", tegelikult obstruktsioon on teadlik ja sihipärane katse takistada parlamendi tööd. 
Seeder: riigikogu juhatus arutas neid põhjalikult, see, mille alusel otsuse langetasime, see on siin ka kirjas. 
Lauri Läänemets: Põhiseaduskomisjoni enamus on seisukohal, et põhiseaduskomisjonis rikuti räigelt riigikogu kodu- ja töökorda. Mind huvitab, kust ma saan teada, millistele argumentidele ja paragrahvidele tuginedes RK juhatus need otsused tegi?
Siim Pohlak: lõpetage ära, teie muudatusettepanekud on kõige vääritumad asjad, mida siin saalis on arutatud. Milliste ettepanekute üle te päriselt uhked olete? Palun läheme päevakorraga edasi.
Seeder ei vasta liikmete protsessi puudutavatele küsimustele sisuliselt, ta rõhutab, et praegu on see aeg, kus riigikogu liikmed kas kinnitavad juhatuse otsused või ei kinnita. 
Raimond Kaljulaid vaatab arvutist riigikogu juhatuse otsust: "Põhiseaduskomisjon kogunes neljapäeval, reedel, laupäeval, pühapäeval. Riigikogu liikmed kutsuti neljapäeval arutelule, aga seda ei toimunud. Reedel ei toimunud arutelu kutses märgitud ajal, osa toimus virtuaalselt. Situatsioon oli sarnane sellega, et tulen riigikokku kohale, aga saaliuksed on lukus ja keegi ei ütle mulle, mis on muutunud. Laupäeval toimus taas sarnane olukord. Palun selgitage, kuidas saab selline töökorraldus olla kooskõlas kodu- ja töökorra seadusega. Minu arvates ei ole tagatud saadikutele õigus muudatusettepanekuid tutvustada, kui ühelgi korral kolmest ei toimu lepitud ajal ja kohas arutelu."
Lisaks võttis riigikogu juhatus vastu otsuse, et riigikogu juhatus aktsepteerib obstruktsiooni. Need kaks otsust tahab Seeder panna riigikogus hääletusele. Riigikogu ei ole aga toimuvaga rahul, ei mõisteta, tahetakse aega ja süveneda enne hääletamist Heljo Pikhof rõhutab, et riigikogu liikmed tahavad enne paberkandjal näha juhatuse otsuseid, kui neid hääletama hakata.  Seeder aga lisab, et need otsused on elektrooniliselt kättesaadavad, lisaks luges ta need ette. Aga kuna temalt pidevalt küsiti neid otsuseid paberkandjal, siis palus Seeder tehnilisel personalil liikmetele need välja printida. 
Seeder teatas, et riigikogu juhatus (Seeder, Põlluaas, Kallas) otsustas lükata abielureferendumi menetlemise kohta laekunud ettepanekud tagasi. Parlamendiliikmed paluvad riigikogu juhatuse otsuseid ja selgituskäiku paberkandjal, Seeder ei pea seda vajalikuks.
Jevgeni Ossinovski: kutsun teid üles seda teemat päevakorrast maha võtma, olukord põhiseaduskomisjonis toimunud õigusrikkumiste osas on kaunis terav, seesama protestide hulk seda kajastab. 
Istungit juhatab nüüd Helir-Valdor Seeder. Arutatakse abielureferendumi muudatusettepanekute üle, mille riigikogu juhatus tagasi lükkas. Jüri Jaanson küsib, mis põhjusel juhatus lükkas tagasi protestid, kui see on vastuolus riigikogu töö- ja kodukorra seadusega? Seeder: juhatus leidis kahe isiku poolt, et tegevus oli kooskõlas töö- ja kodukorra seadusega. Kõiki ettepanekuid arutasime sisuliselt. 
Annely Akkermann küsib, mida öelda turismiettevõtjatele, kes valmistusid meetmest raha saama. Kas valitsusel on plaan pakkuda turismisektorile muid võimalusi kriisi üle elamiseks? Ratas loetleb neid toetusi, mida sektor on juba saanud. 
Aivar Sõerd küsib, mis saab Porto Franco laenu väljamaksetest?Ratas vastab, et ei tea, sõltub lepingutest, mis sõlmitud ettevõtja ja Kredexi vahel. Ütles, et korrektse vastuse annab Kredex. 
Ratas: Käsi piiblil, võib-olla tahate järgmisena kolme veretilka. See eilne juhtum, kus on kahtlustus Mihhail Korbile ja Keskerakonnale. Kui ma oleks sellest teadlik, oleksin kahtlustuses sees. Usaldan täielikult Keskerakonna, aga ka kõikide teiste erakondade uurimisel õigusorganeid. 
Ratas: Kui te nii väga tahate aidata Keskerakonnale kaasa, siis head inimesed on alati oodatud. Tehke avaldus, valige piirkond, kaalume Teie kandidatuuri tõsiselt. 
Juske: Kas saate panna käe piiblile ja öelda, et Korb ei ole seotud veel mõne sarnase skeemiga?
Ratas peab Juske väidet, et KE on korruptiivselt riigi tasandil rahastatud, julgeks väiteks. 
Ratas: Oleme teel õiges suunas. See võtab aega, me pole veel kõike ära lahendanud. See on selgelt käitumismustri muutus. 
Jüri Ratas: Kas Jüri Ratas Eestimaal tohib veel olla või soovite mind siit ka välja saata? KE on väga palju nende nelja aasta jooksul muutunud. KE on õigel teel, sealhulgas ka korruptiivsete rahastusskeemide hulgas. See, mis toimus tänase päeva esimestel tundidel on midagi uut. Küll oleks mul lihtne öelda, et kahtlustus Korbile ja Keskerakonnale... Et ma pole seotud ja ootame ära, mis saab. Ma ei teinud seda. Võtsin poliitilise vastutuse. Arvan, et see näitab, kuidas sõnade taga pole paljas õhk. 
Jaak Juske (SDE) peab kummaliseks, et Ratas jätkab Keskerakonna juhina. "Kui te aastal 2016. kandideerisite KE esimeheks, siis lubasite erakonna toetajatele, et KE keerab Teie juhtimise all korruptiivsele minevikule selja. See oli väga ilus ja õilis lubadus. Täna on selge, et Te pole suutnud seda lubadust täita. Et kui varem kanti raha Tallinna linnaeelarvest, siis nüüd on see palju laiem. Kuidas täna vaatate otsa oma toetajatele ja põhjendate, et Te pole suutnud muuta KE korruptiivset nägu?"
Heidy Purga (Ref) uurib koolikorralduse kohta. Aab vabandab, et koroonapiirangud jõuavad koolideni tõesti hilja. "Näiteks eelmine nädal oli see nii, et ametlik korraldus vormistati reedel ja enne seda on keeruline juhiseid koolideni anda, kuni kõik pole lõpuni selge."
Ratas lisas, et inimeste huvi vaktsineerimise vastu on tõesti pisut leige ja peaks suurem olema. 
Ratas toob välja, kui palju kurja viirus teinud on. "Tänu viirusele poleks meie tööpuudus üle 55 000 inimesele."
Annely Akkermann uuris, kas piisavalt palju eestlasi ikka plaanivad vaktsineerima minna, et viiruse levik takistada. 
Ratas: Kui inimene on vaktsineeritud või on koroonaviiruse läbi põdenud, siis mina arvan, et piiranguid tuleks leevendada. 
Signe Riisalo (Ref) uurib vaktsineerimise kohta, täpsemalt piirangute leevendamisest. "Millal pole piirangud enam vabariigi kehtestatavad?" uuris ta. 
Epler selgitas, et ta pole palunud peatada kõik RMK raied, vaid ainult ühel alal, kus on kõrgem avalikkuse huvi. "Riigi kohus on seista igasuguste huvide eest, kas looduse elurikkuse eest. Teisel pool on töökohad, eriti maakohtades, metsaomanikud. Oluline on tähelepanu juhtida, et suures piiris paneb metsamajanduse põhimõtted paika riigikogu. Mõlemad pooled tulevad hea tahtega kokku, aga vahepeal võib olla ka muid eesmärke. 
Jüri Jaanson (RE): Millisel moel teete koostööd RMKga ja mis võimalused on teil mõjutada raiete tegemist kõrgendatud huviga aladel?
Epler ei taha konkreetset lubadust anda, millal arengukava valmib. 
Võrklaev uurib, millal ikkagi jõuab metsanduse arengukava finišisse. 
Rain Epler ütles, et strateegiline hindamine on keeruline osa protsessist. "Hange selleks on lõppenud. Lepingusse ei ole veel jõudnud. See 30-päevane periood, mil hanget saab vaidlustada, käib veel. Loodan, et selle järel jõuame lepingu sõlmimiseni."
Mart Kõrklaev (Ref): Paluks ülevaadet, mis seisus on keskkonnamõjude strateegiline hindamine ja mis ajal võiks jõuda metsanduse arengukava vastuvõtmiseni. 
Aab käis välja, et lapsevanemal võiks olla vabatahtlik võimalus viia last ise omal tahtel hindamisse, et saada vajadusel tugiteenuseid. 
Kruuse: Kas Teile ei tundu, et liiga palju ressurssi paneme multifunktsionaalsesse teenusesse? Kindlasti on osa perekondi, kellele tekitab sundus tõrkeid. 
Urmas Kruuse (Ref): Kõrvu jääb kumisema see, et üritame teatud asju teha sunniviisiliselt. See on väga oluline küsimus, et peredel jääks endal võimalus arendada enda lapsi. Lasteaias nii kasvatajad kui kolleegid võivad märgata sotsiaalseid probleeme ja võib öelda, et need jäävad märkamata, aga sund on minu meelest problemaatiline. 
Aab selgitas, et eelnõu menetlemise korras täpsustatakse menetluse kord ja hindamine  on seotud sotsiaalsete probleemidega ka. 
Kersna küsis, kas HTM läks lahendama hoopis sotsiaalprobleemi. 
Haridusminister Jaak Aab: Lähtume neist põhimõtteist, mis on kirjas haridusvaldkonna arengukavas, mis on jõudnud riigikokku. Lähtume sellest, et võimalikult vara oskaksime hinnata lapse arenguvajadusi. Kas on oluline, et kool teaks? See on ka üks osa, aga kõige olulisem on, et need lapsed, kes lasteaias ei käi, nende arengut tihtipeale pole keegi hinnanud spetsialistina. Pigem on mõeldud sellena, et me ei anna hinnanguid lapsevanemale, vaid proovime seirata ta arengut, et pakkuda võimalikult vara igakülgset tuge ja lapsevanemale selgitada, millised need vajadused võiksid olla. Arengut toetav tegevus oleks seega eesmärgipärasem."
Liina Kersna (Ref) küsib alusharidusseaduse kohta. "Tahan teada plaanitavast kohustusest eelkooliealisi lapsi, kes on kodus, alates 3. eluaastast käia kord KOVi poolt määratud asutuses arenguhindamisel. Neid lapsi on Eestis teadaolevalt 5600, kes lasteaias ei käi ja lugedes eelnõu seletuskirja, saan aru, et HTMil on teadmine, et pooltel neil lastel võib tekkida probleeme põhihariduse omandamisel. Kuidas sõnastate - millist probleemi püüab HTM selle sättega lahendada? Kas seda, et koolid saaksid täpsemat teavet nende laste kohta? Või on see sotsiaalne probleem?"
Ratas ütles, et valitsus peab tagama, et kõik pered tunneksid end Eestis turvaliselt. 
Ratas ei nõustu, et tehti kellelegi haiget, kuna seni seisab seaduses, et Eestis kehtib abielu naise ja mehe vahel. 
Eduard Odinets (SDE) pidas abielureferendumi eelnõud ebaseaduslikuks, viidates kodu- ja töökorraseaduse rikkumisele. "Oma kahepäevase riigikoguliikmestaažiga olen üllatunud, et nii saab asju ajada." Odinets uuris, kas Ratas ei pea vajalikuks vabandada nende inimeste ees, kellele on  haiget teinud eelnõuga. 
Ratas pidas suurt osa abielureferendumi muudatusettepanekutest piinlikuks. 
Ratas: ERJK ärakaotamise mõte on tõsta järelevalvet erakondade rahastamise osas. 
Ratas ütleb, et säärast kokkulepet pole. 
ERJK on enim ettekirjutusi teinud just Keskerakonnale, kellel on ikka ja jälle olnud mured keelatud annetustega. 
Saar: Pean küsima veel ühe küsimuse, mis seostub kogu selle protsessiga. Põhiseaduskomisjoni piinlikuks kujunenud arutelude käigus muu hulgas ütles esimees Anti Poolamets, et kui jõuga rammitakse läbi ja luuakse pretsedent abielureferendumi otsuse puhul, siis sama on võimalik kasutada ERJK ärakaotamise puhul, mis teadupärast seisab parlamendis, kuna sotsid esitasid sellele 50 000 muudatusettepanekut. Poolamets viitas, et loodud pretsedenti saab rakendada ka ERJK eelnõu puhul. Kas olete teadlik sellisest kokkuleppest? Kas teile on teada, et Keskerakonna fraktsiooni liikmed on sõlminud sellise kokkuleppe, et kui abielureferendumi metoodika on vastu võetud, kavatatakse sama skeemi ERJK kaotamiseks?
Saar: Pean küsima veel ühe küsimuse, mis seostub kogu selle protsessiga. Põhiseaduskomisjoni piinlikuks kujunenud arutelude käigus muu hulgas ütles esimees Anti Poolamets, et kui jõuga rammitakse läbi ja luuakse pretsedent abielureferendumi otsuse puhul, siis sama on võimalik kasutada ERJK ärakaotamise puhul, mis teadupärast seisab parlamendis, kuna sotsid esitasid sellele 50 000 muudatusettepanekut. Poolamets viitas, et loodud pretsedenti saab rakendada ka ERJK eelnõu puhul. Kas olete teadlik sellisest kokkuleppest? Kas teile on teada, et Keskerakonna fraktsiooni liikmed on sõlminud sellise kokkuleppe, et kui abielureferendumi metoodika on vastu võetud, kavatatakse sama skeemi ERJK kaotamiseks?
Ratta hinnangul vajab abielureferendumi eelnõu protsess sügavat sissevaadet. 
Ratas märkis, et abielureferendumi diskussioonid on väga emotsionaalsed ja tema arvab, et tuleb seista, et erinevad peremudelid oleksid Eestis kaitstud. "Kui räägime abielust ja abielust mehe ja naise vahel, siis peame ütlema, et meil on üks aste puudu ja see on seotud kooseluseadusega, mis on vastu võetud, aga tsiviilpartnerluses pole antud õigusselgust," lisas ta. Ratas rääkis, et ta on valinud oma peremudeliks abielu mehe ja naise vahel. 
Ratas: Kõigepealt ma arvan, et Eestis võiks olla rahvahääletusi ja referendumeid sagedamini. Keskerakond on alati toetanud seda, et meil võiks olla rahva algatuse võimalus ja referendumeid võiks olla valimiste vahelisel ajal tunduvalt rohkem. Ma arvan, et poliitiline olukord on tugevalt muutunud, olen teatanud valitsuse tagasiastumisest täna öösel ja selge on see, et tagasi astunud seadus põhimõtteliselt poliitilisi suuri initsiatiive ei peaks enam menetlema. See peaks olema uue koalitsiooni küsimus. 
Saar tõi välja riigikogu päevakorra, kus on sees rahvahääletuse korraldamine abielu mõiste korraldamiseks. "Kas teie peate abielureferendumi korraldamist jätkuvalt vajalikuks? Kas nõustute erakonnakaaslase Andrei Korobeinikuga, kes pärast põhiseaduskomisjoni otsuste tegemist ütles, et tegemist on ebaseadusliku otsusega ehk vastuolus seadustega."
Indrek Saar (SDE): Olgugi, et olete teatanud tagasiastumisest, olete siiski peaministri kohusetäitja ja Keskerakonna esimees. 
Ratas kinnitas, et haridus pole tagaplaanil, aga peaks vaatama ka erasektori poole ja andma ka neile vaktsineerimise võimalus pärast riskigruppi. Õpetajaid eristada ei tuleks, kuna vanemaealiseid õpetajaid on ka kõrgkoolides. 
Liina Kersna (Ref): Aasta lõpus, kui tegite riigikogu ees poliitilise avalduse ja samal päeval avalikustati vaktsineerimise esialgne kava, siis seal oli kirjas, et järjekorras on politseinikud, päästjad ja õpetajad. Kas see kava on tänaseks täpsustanud? Millal võiks vaktsineerimine jõuda nendeni? Kuidas on plaanis õpetajate vaktsineerimine korraldada? Kas käsitlete õpetajatena kõiki õpetajaid, pean silmas õppejõude, lasteaiatöötajaid.
Pfizer pakkus lisadoose, mida Eesti kavatseb osta. Sedasi saaks firmalt veel üle 100 000 doosi. 
Ratas kinnitas, et vaktsineerimishuviliste hulk olevat 60 protsendi kandis, aga see võiks kõrgem olla. Teavituskampaaniat tuleks Ratta hinnangul intensiivsemalt teha, aga see ei saa olla valelik. Ta pidas silmas olukorda, kus piisavalt vaktsiine pole, aga huvi on tekitatud. 
Alendril on täpsustav küsimus. "Vaktsineerimise puhul on praegu otsustatud, et see on vabatahtlik. Ülioluline on, et me inimestele annaks teada, et vaktsiin on ohutu ja toimiv. Milline on see kommunikatsiooniplaan? On meil palju mõjukaid... On plaanis näidata muul moel, et vaktsiin on ülioluline?"
Jüri Ratas: Vabandan riigikogu ees, aga kuna täpset protseduurilist korda, siis mulle on öeldud, et ma teatan, et ma astusin tagasi ja teavitan sellest ka riigikogu. Nüüd vaktsineerimise minnes. Esmajärjekorras on tervishoiutöötajad, tervishoiuasutuste töötajad, hoolekande töötajad ja elanikud, kõik üle 70-aastased ja teatud diagnoosiga inimesed. Eesmärk on vaktsineerida tervishoiutöötajad jaanuari jooksul. Esmajärjekorras õpetajaid ei ole. Tõsi, kõik üle 70-aastased siin sees on. Peaksime pärast hoolekannet minema haridusse, politseisse, päästesse, aga ka ettevõtlusesse, kes väga palju inimestega kokku puutuvad. Näiteks kassiirid. 
Yoko Alender (Ref): 14. detsembril võeti vastu vaktsineerimise plaan. Selle kohaselt peaksime 1. kvartalis vaktsineerima riskirühma ja eesliini töötajad. Täpsustage, kes need eesliini töötajad on, kas nende seas on ka lasteaia- ja kooliõpetajad? Samuti, kas see kogus vaktsiine, mis on Eestisse tulnud ja tulemas, on piisav, et jõuda selleni, et 2. kvartalis saavad kõik soovijad end vaktsineerida?
Infotund algas. Toimub kohaolekukontroll. Kohal on vaid 21 inimest ja puudub 80.