VIDEO ja BLOGI | Mis saab Eesti koolist? Haridustöötajad nõuavad poliitikutelt vastuseid

 (17)

Täna toimus Eesti haridustöötajate liidu korraldatud debatt, kus arutati õpetajate palgatõusu ning muu põletava üle haridusmaastikul.

Debatis osalevad Tõnis Lukas (Isamaa), Mailis Reps (Keskerakond), Robert Kiviselg (EKRE), Maris Lauri (Reformierakond), Märt Läänemets (Vabaerakond) ja Toomas Jürgenstein (SDE). Debatti modereerib Märt Treier.

Haridustöötajate liidu poliitdebatt
Reps tuletab meelde, et parasjagu menetleb riigikogu kõrgharidusseadust, kus on eestikeelne kõrgharidus fookuses. Ta toob välja, et kui näiteks eelnõus on punkt kohustuslikust eesti keele õppest inglisekeelsetel erialadel, millele Tartu ülikool vastu seisnud on.
Viimane teema: eesti ja inglise keele tasakaal kõrghariduses. Tõnis Lukas võtab kindla seisukoha, et eesti keelt ei saa kuskile kaotada ning on vaja otsuseid tarvis tagasi keerata. Robert Kiviselg seletab, et keelekümblusena on sellel koht nooremas eas, aga kõrgkool peaks jääma eesti keelseks. 
Jürgenstein kostab hoopis, et suur mure on kõrgkooli õpetajate palga üle, ta kostab, et klassiõpetajate palgad on kohati kõrgemad kui kõrgkoolides. 
Küsimus: Millal saavad lasteaiaõpetajad sama tähtsaks kui klassiõpetajad? Millal kajastub see palgas?
Reps muutub küsimuse peale kohe tõsiseks, kostes, et kus omavalitsuses te töötate? "See kord on kehtinud juba kaks aastat, et klassiõpetaja ja lasteaiaõpetaja palgad on võrdsed,". 
Lukas: kui koolijuht peab klassijuhatamist oluliseks, siis ta ka neid suunab ning toetab, toetan klassijuhataja eripära taastamist ning tasu maksmist. Reps torkab vahele, et klassijuhtimine on ammugi seadustest kadunud: "Tõnis juhtis vahepeal muusemi, ta pole väga hästi kursis,".
Järgmine küsimus publikust: kaotati klassijuhataja tasu, millal on see plaanis taastada?
Robert Kiviselg räägib hoopis sellest, et kutseharidus võiks olla rohkem seotud põhikoolis õpetatava sisuga  - mõte selles, et suunata noori õppima kutsekasse.
Siin loos on juttu koolidest, kes on julgenud neid "raame" nihutada, mida õpetajad-õpilased-lapsevanemad tunnevad. https://www.delfi.ee/article.php?id=83483807
Maris Lauri on nõus, et tuleks toetada erikavu. Toomas Jürgenstein toob välja mõtte, et võiks toetada talendikaid - andekad võiksid saada keskkooli lõpetada kahe aastaga kolme asemel. Mailis Reps vaidleb vastu, et meil on juba väga suured võimalused muuta ning õpetajal on võimalus suunata õpilasi: "Me oleme seda mitu korda läbi arutanud, me oleme jõudnud tulemuseni, et me ei jõua kuskile," tuletab ta meelde. 
Mikker anti esmakordselt publikule - küsimus tuli õppekavade kohta ning eksamite kohta. Kas õppekavu saaks vähendada alates 7. klassist, kus noorel tekivad huvid - neid suunata isiklikumaks; teiseks selle kohta, et totter on viia läbi eksameid, mille saab läbida ka ühe punktiga.
Moderaator Märt Treier teeb kokkuvõtteid - kõikide poliitikute lubadused haridusmaastiku osas on suhteliselt sarnased. Seda nii palga osas, koormuse osas ning eripedagoogide osas. Millised erinevused ning teravamad arvamused veel 20 minuti vältel saavad välja kooruda?
Viimaste aastate fenomen on see, et noored tahavad järsku eripedagoogikat õppida - kuidas seda hästi rakendada ning saavutada see, et koolidesse need noored pedagoogid ka jõuaksid?
Pikalt on olnud juttu abiõpetajatest ning eripedagoogidest. Üldine järeldus on see, et mõlemaid on vaja ning ajal, mil mõlemaid on väga klassiruumi (või lasteaeda) tarvis, siis suuresti pole veel hästi defineeritud nende kõikide sisugi. 
Kõiki lubadusi õpetajate palga osas tasub vaadelda kriitiliselt, sest õpetajate palk nii ehk naa tõuseb. https://www.delfi.ee/article.php?id=83715305
Reps viitab kaduvale rahale - iga-aastaselt antakse KOVidele raha, mida jaotada laiali koolidele, et need saaksid toetada õpetajaid, kellel on koormus suurem või on muu tööga seotud lisapalk vajalik. Minister annab teada, et tänavu on ministeeriumile tulnud mitmeid sõnumeid, mis teavitavad, et 20% lisatoetus alamäärale lisaks on hakanud kaduma.
Jutt läheb rahale, milline peaks olema õpetajate palk. "Õpetaja ei saa nii lihtsasti minna üle piiri nagu ehitajad, kui piiri taga on õpetaja palk 3000 eurot, siis meil on 1000, võiks olla vähemalt pool Skandinaaviast," räägib EKRE esindaja. Ta lisab hiljem koefitsendi mõtte - kuskil maal ning linnast kaugel võiks maksta õpetajatele rohkem. Reformi esindaja kostab, et nelja aasta plaanis peaks see olema vähemalt 2000 eurot. Ülejäänud erakonnad pakuvad esiti üle, aga hiljem maanduvad kõik sinna 2000-eurose palgalubaduse maile.
Reps teritab keelt HTMi otsuste kohta: "suuresti pole oluline see, kas koolis on erivajadustega lapsed, tihti on hoopis oluline see, millised erivajadused on lapsevanematel,". Teemaks jätkuvalt direktori otsused. 
Filosoofilised küsimused laual: kas direktor peaks olema pigem hea juht või hea õpetaja? 
Jutt direktoritest - enamus direktoreid on poliitilise taustaga. EKRE esindaja: "nad on käpikud, õpetajatel puudub sõnaõigus direktoreid paika panna," kirjeldab ta. Moderaator põrgatab palli Mailis Repsile, kes kommenteerib, et suuresti sõltub direktori poliitiline taust piirkonnast. "On ka neid kohti, kus õpetajatel on tohutu jõud, õpetajaskonda koos haridustöötajatega on ligi 70 000," toob Reps välja. Küsimus on selles, kas eelistada tähtajatuid või tähtajalisi töölepinguid ning seda, kas õpetajaskonnal peaks olema lisasõna direktori tööle võtmisel.
Esimene suur teemaplokk on see, kuidas noored kooli tööle meelitada, Kõik poliitikud nendivad, et noori oleks kooli vaja ning tuleb astuda täiendavaid samme, et seda teha. EKRE esindaja toob probleemina välja selle, et noori õpetajaid ei võeta "õpetajate toas" omaks - puudu on mentorprogrammid ning muud tugifunktsioonid, kuidas õpetajaid hoida. Näiteks saaks riik veel vähendada koormust või seda jaotada - Isamaa esindaja Tõnis Lukas nimetab, et noored õpetajad esialgu pabistavad tunde ette valmistades. 
Teised debateerijad on Tõnis Lukas, kes teatas hiljuti, et naaseb poliitikasse suurte plaanidega just haridusvaldkonna tarvis. Märt Läänemets Vabaerakonna esindajana õpetab TÜs kõike (või vähemalt paljut), mis puudutab Hiinat. Maris Lauri Reformierakonnast on muuhulgas kandnud haridusministri portfelli ning andnud loenguid EBSis. Toomas Jürgenstein sotsidest annab filosoofiatunde Tartus ning Keskerakonna esindaja Mailis Reps, kes on valdkonnaminister.
Debatt algas. Kandidaadid tutvustavad ennast ning ehk kõige huvitavam on EKRE esindaja Robert Kiviselg, kes on laiale avalikkusele tundmatu. Robert räägib endast, et on õpetaja Pärnus, mistõttu on haridusmaastik talle südamelähedane.