VIDEO ja BLOGI | Ministrid andsid ülevaate Eesti ettevalmistustest Brexitiks ning eriväelaste saatmisest Malisse

 (71)

Valitsuse tänase istungi päevakorrast enamiku moodustasid punktid kaitseväe välismissioonide teemal, kõne all oli ka üks Brexitit puudutav punkt.

Pressikonverentsil osalesid peaminister Jüri Ratas, siseminister Mart Helme, välisminister Urmas Reinsalu ning kaitseminister Jüri Luik.

Valitsuse pressikonverents 5. septembril
Pressikonverents on lõppenud.
Jüri Ratas: Oleme tõsiselt arutanud parvlaevateemat. Riigil on neli parvlaeva pluss Regula. Meie soov on tõesti ühe laeva soetada juurde Virtsu-Kuivastu vahele. Rentimine läheb väga kalliks ja ei tasu ennast ära ka lühemas perspektiivis. Virtus-Kuivastu liinil on tõusnud sõidukite ja reisijate arv, nii et küsimus tuleb lahendada. Dotatsioon igal juhul tõuseb, aga Virtsu-Kuivastu arutelu juures ei tohi unustada ka Rohuküla-Heltermaa liini, kus peaks talvel olema rohkem väljumisi. Riigieelarve strateegias on teatud võimekus rentida laevu, aga uue laeva ostmine vajab rohkem raha.
Ingrid Sembach-Hõbemägi, Kanal 2: Valitsusel on aega kolm aastat, et otsustada saarte ja mandri vahelise parvlaevaliiklus. Kulud üha kasvavad. Sellega riigieelarve strateegias arvestatud ei ole, kas tuleb ka lisalaeva ostmine?
Jüri Ratas: Eile kohtusid minister ja TTÜ rektor. Oli juttu sellest, et ka haridus- ja teadusministeerium viib seal läbi oma uurimise. TTÜ on väga hea ülikool ja kui põhimõtteliselt on küsimus laual, kas teaduse rahastust tõsta, siis loomulikult.
Marvel Riik, Õhtuleht: Kas haridusministril peaks olema rohkem hoobasid ülikoolide üle? Kas riik peaks tõstma teadusrahastust?
Urmas Reinsalu: Keegi ei tohi jääda oma murega üksi. Alati on olemas lahendus ja keegi ei pea muret endas kandma ega piinlema. Ühiskondlik empaatia on kasvanud. Valuline on kiusamise puhul ka vaimne vägivald, millega võib inimesele veel hullemalt liiga teha. Kiusamist võimendab kambakultuur ja ka empaatia puudumine. Süüdlane peab tundma, et see pole aktsepteeritav ja saama ka vajadusel karistada.
Jüri Luik: Olen nõus, et ühiskondlik teadlikkus on tõusnud. Tegemist on probleem, millega tuleb tegeleda ja eriti suur roll on selles õpetajatel. Samuti on suur vastutus kodul, aga kindlasti peavad õpetajad olema valmis vajadusel sekkuma. Kaitseväes me teeme väga suuri jõupingutusi, et nõukogude ajal levinud kiusamist ei oleks. Kaitseväel on võimalus korda tugevamalt maksma panna.
Mart Helme: Koolikiusamine on olnud alati äärmiselt vastik ja ebameeldiv, tänasel päeval on ta kulunud netti. Kiusamise vormid ja sihtmärgid on muutunud, aga see ei muuda tõsiasja, et igasugune koolikiusamine tekitab stressi. Minu ajal oli levinud füüsiline kiusamine - kaklused jne. Aga sellega tuli leppida. Positiivne on see, et ühiskonna suhtumine on muutunud ja seda võetakse kui kiusu, mis pole lubatav. Kiusamine ei kao kunagi täielikult, aga ühiskondlik arusaamine, et sellega on vaja võidelda, on oluliselt kasvanud.
Jüri Ratas: Arutasime kolme teemat, üks oli seotud inimeste tervisega, teine vaimne tervis ja kolmas oli koolikiusamine. Leppisime kokku, et sotsiaalminister peab need teemad ette valmistama novembri keskpaigaks. Käisin Tallinna kontekstis väikeses koolis, eks narrimist ikka tuli ette, aga koolikiusamine polnud kuidagi igapäevane.
Greete Palgi, Delfi: Kuidas suhtute koolikiusamisse?
Mart Helme: Trumpi piiritara ehitamise puhul on tegemist USA julgeoleku küsimusega ja loomulikult valitsus ja president teavad paremini, kui oluline on sisejulgeoleku tagamine. Tegemist on USA poolt väga ratsionaalse otsusega. Koostööd see ei mõjuta.
Jüri Luik: Ameeriklased on neljaks aastaks eraldanud meile üle 200 miljoni dollari. Koostöö ameeriklastega jätkub väga aktiivselt, aga tegu on USA rahaga. Kindlasti ei nõrgesta see meievahelist koostööd ja summa on tegelikult väga väike.
Jüri Ratas: Liitlassuhted on väga sisulised ja head ning soov on seda hoida. Järjest rohkem on USA ja Eesti kaitseväe õppusi, igasugune tihedam koostöö on oluline USA-ga.
Anna Põld, Postimees: USA kaitseministeerium kavatseb vähendada Euroopale suunatud raha. Mida tähendab see Eestile?
Urmas Reinsalu: Oleme valmis nii paremateks kui ka halvemateks uudisteks. Kulutame vastutustundlikult, et Eesti riik ei ela üle jõu. Riigieelarve strateegia tegemisel leppisime kokku rea kokkuhoiukohti. Eelarvearutelud pole kunagi kerged ja kõige raskem töö oli riigieelarve strateegia tegemisel. Selle võrra on sügisel lihtsam.
Mart Helme: Räägime eelarve raamides kindlasti pensionitõusust, palgatõusudest, aga kui palju tekib võimalust vajadusi rahuldada, oleks ebaeetiline spekuleerida. Teemad tulevad kindlasti läbirääkimistel lauale. Mul on päevast päeva koosolekud, et arutada valdkondade vajadusi ja kokkuhoiuvõimalusi. Läbirääkimised kerged ei tule, aga koalitsioonileppe raames leiab kindlasti võimalusi edasiminekuks.
Jüri Ratas: Tuleb seista tasakaalu suunas liikumise eest. Tuleb vaadata majandusprognoosile otsa. Nõupidamised on kavas korraldada Tallinnas.
Sven Soiver, TV3: Mis on hirm või lootus majandusprognoosi suhtes? Milline on arutamise mehhanism, kuidas Eelarve kokku saab?
Jüri Luik: Valitsus arutas kaitseväe missioonidele mandaatide andmist. Mandaate on 12, poolte puhul ei lähe väed Eestist välja, vaid on osa valmidusüksustest. Teine osa on seotud tegelike operatsioonidega, kus Eesti võitlejad osalevad. Kaitsealased missioonid on väga oluline Eesti julgeolekupoliitika element. Vägede Eestisse saatjad otsustavad ka selle, kuidas on organiseeritud välismissioonid. Kaks suurimat missiooni on Malis ja Afganistanis. Suurendame missiooni Malis, saates sinna eriüksused. Eriüksused on Eesti riigikaitse tippüksused. Jalaväerühm jätkab Malis samuti tegevust, eriüksused saavad olema väljaõppe funktsiooniga. Ettepanek on tehtud 10 Euroopa Liidu riigile, praegu on neli-viis riiki oma osalemist eriüksuste projektis kinnitanud. Suurendame jalaväerühma koosseisu, taotleme mandaati 12 võitlejale. Mali on Eesti jaoks väga tähtis, sest ta on tähtis Euroopale. Mali on üks vaesemaid riike ja kõige nõrgem lüli Saheli piirkonnas. Afganistanis taotleme mandaati 46 inimesele, reaalselt saab seal olema 44 inimest.
Urmas Reinsalu: Kolme mere algatus on initsiatiiv, mille mõte on Läänemere, Aadria ja Musta mere vaheliste riikide koostöö suurendamine. Selles valguses on Eesti järgmise tippkohtumise korraldaja. Tähtis on, et oleks ka tegelikke tööhoobasid sellel initsiatiivil. Soovime korraldada ka mõjuka ärifoorumi Eestis. Koostööformaat käsitleb ka digitaalse koostöö arendamist ja energiajulgeoleku huvisid.
Urmas Reinsalu: Kui Ühendkuningriik ei taotle Brexiti ajapikendust, siis 31. oktoobril peaks leppeta Brexit aset leidma. Milliseks sündmused kujunevad, seda on äärmiselt keeruline päevadega hinnata. Aga tuleb olla valmis 31. oktoobril toimuvaks leppeta Brexitiks, mis valitsuse hinnangul ei ole siiski mõistlik. Septembrikuu jooksul algab ka laiem avalikkuse teavitamine. Valdkondlikud teavitused katavad valdkonnaministeeriumid, üldinfo on välisministeeriumi kodulehel. Muudatused reisimisel - Euroopa Liidu ravikindlustuskaart lõpetab Brexiti puhul kehtivuse ja Suurbritanniasse reisimisel tuleb osta täiendav tervisekindlustus. Autoga on vaja rohelist kaarti, lennuühendused ei tohiks katkeda. EL-i lennureisija õigused kaotavad Ühendkuningriigi lennufirmade puhul kehtivuse. Maksu- ja tolliamet jätkab ettevõtjate teavitamist, tuleb arvestada viivitustega tarneahelates. Eestis võib leppeta Brexiti tõttu kaduda 2700 töökohta. EL-i eelarvesse tuleks maksta umbes 10% rohkem. E-poodlemisel tuleb olla valmis tollimaksudeks ja tolliformaalsusteks. Tarbijavaidlusi hakatakse lahendama Ühendkuningriigi õiguse alusel. Piiril tulevad kontrollid põllumajandussaadustele. Finantsvaldkond on kõige paremini leppeta Brexitiks valmis, pangakaardid jäävad kehtima. EL-i kodanikud, kes elavad Ühendkuningriigis, saavad jätkuvalt taotleda alalise elaniku taotlust. Pärast Brexitit rakendub puhtalt Briti õigus. Töötamise eesmärgil peab Ühendkuningriigis taotlema elamisluba. Ühendkuningriigi elanikud saavad elada edasi täiendavaid toiminguid tegemata ja saavad automaatselt elamisloa. Elukohaandmed peavad olema rahvastikuregistris registreeritud. Tudengid, kes juba Ühendkungingriigis õpivad, nende jaoks midagi ei muutu. Kes tahavad pärast Brexitit sinna õppima minna, peavad arvestama uute tingimustega.
Mart Helme: Ootel on siseministri visiit Suurbritanniasse, kokku lepitud juba kevadel. Seni, kuni Brexiti asjad on ebaselged, pole visiidil mõtet. Üks eesmärke on Eesti inimeste toimetulek Suurbritannias. Siseministeeriumi teema on ka kolme mere initsiatiiv, mille turvamine on siseministeeriumi, PPA ja teiste ülesanne. Tulirelvadirektiivi ülevõtmine on kohustuslik, kitsendatakse teatud relvaliikide riigist riiki liigutamist, puudutab umbes 14 000 jahimeest. Kui mõni Eesti jahimees tahab minna Austriasse, siis ta peab parameetritest erineva relva registreerima. Sama kehtib enesekaitserelvade puhul, mille salve sisaldust vähendatakse kuni 10 padrunini. Direktiiv puudutab ka kollektsioneerimist ja käibelt kõrvaldatud relvade kahjutuks muutmist. Abipolitseinikele esitatavate tervisenõuete kontroll lihtsustub. Abipolitseinikuna töötamiseks piisab kehtivast autojuhiloa tervisetõendist. Taseri või tulirelva kasutamine patrullis on võimalik ka abipolitseiniku puhul.
Jüri Ratas: Kabinetis tuleb arutusele majandus- ja rahandusprognoos. Õnnitlen kõiki kutselisi ja vabatahtlikke pääsjaid. Keeruline teema, mille tõi välisminsister kabinetti, on seotud Suurbritannias toimuvaga. Ükskõik, kuidas Brexit toimub, lähedased suhted Suurbritanniaga jätkuvad, see on jätkuvalt Eesti huvi. Huvi on see, et segadust pärast Brexitit oleks võimalikult vähe ja parim lahendus oleks leppega Brexit. Et hoida ära olukord, kus leppeta Brexiti korral muutuks Suurbritannia juhiload kehtetuks, tuleb 12-kuuline üleminekuperiood. Kaitseväe missioonide pikendamine kinnitab ka Eesti jätkuvat aktiivsust. Valitsus teeb järgmise sammu, et arutada kliimaneutraalsust sajandi keskpaigaks, järgmisel reedel toimub ka kliimakonverents, mille asukohta tuli suure huvi tõttu muuta. Majandusprognoosi juurde tuleb valitsus kabinetis peal lõunat.