VIDEO ja BLOGI | Mari-Anne Härma: COVID-maraton pole veel läbi, ent nüüd võime näha, et pikem osa sellest on selja taga

 (133)

Sotsiaalminister Tanel Kiik, Terviseameti peadirektori asetäitja Mari-Anne Härma ja Haigekassa esmatasandi teenuste osakonna juhataja Külli Friedemann annavad pressikonverentsi, et rääkida COVID-19 leviku hetkeolukorrast Eestis.

Terviseameti pressikonverents
Pressikonverents on läbi.
Praegune teadmine on, et 30 000 esimeses kvartalis on realistlik. Uudised müügiloa kohta võiksid tulla juba täna.
Modernaga on Eestil kokku lepitud 117 000 inimesele vaktsiinidooside hankimine.
Eestile oli esialgse jaotuskavaga määratud detsembriks 75 000 vaktsiinidoosi, tegelikult tuli 9700.
Tarne oli algse graafikuga ettenähtust palju väiksem kogu Euroopas.
Tanel Kiik: eelmisel aastal nägime ette hoopis suuremaid numbreid vaktsiinidele. Tekkisid aga tootmisraskused. Praegu on tootja kinnitanud, et suudab ära tarnida, läbirääkimised selle üle käivadki, et loodaks täiendavaid tootmisüksusi.
Haigekassa on teinud ära eeltöö – kui palju on perearstide nimistus riskirühma inimesi. Osa neist on juba hooldekodudes, suuremates nimistutes on 700–800 inimest. See ei ole liiga suur ülesanne, 100–150 inimest päevas on võimalik vaktsineerida ühel perearstimeeskonnal. Neid on meil kokku 800.
Kas on mõeldud ka paralleelse süsteemi peale vaktsineerimisel, kui perearstidest ei piisa?
Marianne Härma: õpetajad tõepoolest tõid alguses viirust kooli. Mis aga puudutab vahetut suhtlust õpetajatega, siis see peaks olema haridusministeeriumi rida.
Kiik: Eestis on palju peresid, kus ei ole infotehnoloogilisi seadmeid nii palju, et lapsed saaks kaugtööd teha. See on ka põhjus, miks eelistame kindlasti kontaktõpet.
Postimees: Sügisel ja talvel olid just õpetajad koolis haiged. Kas õpetajate liiduga on näiteks räägitd sellest, et õpetajad siiski haigena koju jääksid?
Tanel Kiik: Otsused tulevad homme.
COVID-19 blogi, 6. jaanuar: ööpäevaga lisandus 723 positiivset proovi.Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 5528 koroonaviiruse proovi, neist esmaseid positiivseid proove oli 723 ehk 13,1% proovide koguarvust.Rahvastikuregistri andmetel laekus enim uusi positiivseid analüüsitulemusi Harjumaale, kus koroonaviirusega nakatumine tuvastati 391 inimesel. 300 uutest Harjumaa haigusjuhtudest on Tallinnas.Ida-Virumaale lisandus 140, Pärnumaale 40, Lääne-Virumaale 34, Tartumaale 28, Valgamaale 11, Hiiumaale 10 ja Saaremaale 7 uut nakkusjuhtu. Järva-, Rapla- ja Võrumaale lisandus 6, Viljandimaale 5 ning Põlva- ja Läänemaale 4 uut nakkusjuhtu. 20-l positiivse analüüsitulemuse saanul puudus rahvastikuregistris märgitud elukoht.Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on 553,28 ning esmaste positiivsete tulemuste osakaal tehtud analüüside koguarvust 12,7%.Ööpäeva jooksul avati uusi COVID-19 haigusjuhtumeid kokku 52, haiglaravi vajab 402 patsienti.Eestis on COVID-19 vastu vaktsiini saanud 5009 inimest.
Küsimused on rasked, soovime jätkata võimalikult suurel määral kontaktõppega. Tegelikult on eesti haridusvallas olnud ainult 7 päeva kohustuslikku kaugõpet.
Tanel Kiik: homme on küsimus, kuidas saab olema koolikorraldus Harjus ja Ida-Virus – mil määral kontaktõpet ja mil määral kaugõpet.
Delfi: kas pühade järel on oodata mingit üleshüpet nakatumistes? Kas seejärel võib eeldada ka uusi piiranguid? Härma: me näeme kindlasti tippude kasvamist, võime aga oodata, et kui haigestumine stabiliseerub, siis võib see jätkuda nii veel päris pikka aega. Seda ootamegi tänu neile ulatuslikele piirnagutele, mis meil praegu on. Ühe-kahe päeva peale ei saa veel otsustada, et piiranguid lisada.
Kas testimisjärjekorrad on pikad, küsib Postimees. Ei ole, vastab Härma –üksikjuhtumite puhul võib siiski tõrkeid esineda, ent süsteemset muret ei ole.
Algab küsimuste esitamine.
Tervishoiutöötajad on hästi kaasa tulnud, peagi saame kogu medpersonali vaktsineeritud. Oleme esimesi samme astunud ka hooldekodudega.
Haigekassa esindaja: kuna haigekassa arvutab sotsmaksuga maksustatud tulu järgi haigushüvitisi, siis nemad peavad veidi ootama, kuni MTA kogub andmed kokku eelmise aasta kohta, see pole COVID-iga seotud.
Valdav osa maailma riike alles ootavad vaktsiine.
Kuidas minna edasi haridusvallas – tuleb arvestada võimalikke riske, et stabiliseerumine jätkuks. Teadusnõukojal ja valitsusel on nüüd vastutusrikas roll, tark ei torma piirangute leevendamisel, teades näiteks, et haridusvalla otsused puudutvad sadu tuhandeid inimesi üle Eesti.
See on vajalik juba selleks, et mõni inimene ei saaks näiteks viiekordset kogust – viaalis on viie inimese ports.
Aga koolitused on tehtud ja tempo on üles võetud, sel nädalal on tulemus suurem, kogused suuremad.
Eelmisel nädalal kulus aega ka kolmetunnistele koolitustele.
Ma saan aru inimeste kriitikast ja murest – see on arusaadav. Pole ühtegi inimest, kes ei tahaks, et meil oleks juba valdav osa rahvast vaktsineeritud.
Tanel Kiik: eile vaktsineeriti 1821 inimest, kokku 5009.
Kuu lõpuks võiks olla vaktsineeritud 10 000 inimest. Peamine pidur on Eestisse jõudvate vaktsiinide kogus.
Vaktsineeritus on alla 1%, ent asi sujub plaanipäraselt.
Euroopa suremus on stabiliseerunud, meiegi võime paari nädala pärast oodata surmade arvu stabiliseerumist. Eelmisel nädalal suri 40 inimest, keskmine vanus 79,2 aastat. Praegu liigsuremust ei esine.
Nakatumiste kasvu pidurdumine on ootuspärane, näitab piirangute tõhusust.
Uusi nakkusjuhtumeid tuli juurde sama palju kui läinud nädalal, ent peagi võib nende arv suureneda, sest pühade ajal võeti vähem proove.
Ööpäevaga suri kolm inimest.
Täna lisandus 723 uut nakatunut.
Marianne Härma: COVID-i-maraton pole veel läbi, ent nüüd võime näha, et pikem osa sellest on selja taga. Euroopa haigestumine on stabiliseerunud, näitab ka kerget langustrendi.
Pressikonverents algab.
https://ekspress.delfi.ee/kuum/koroonavaktsiin-sai-valmis-varem-kui-eesti-ametnikud-ootasid-sellest-algaski-jama?id=92175977
https://ekspress.delfi.ee/kuum/koroonahaigeid-poetav-tudeng-meie-hoiame-lambumiseni-kohivate-koroonahaigete-kasi-aga-teie-voitlete-maskide-vastu?id=92176685
https://forte.delfi.ee/news/teadus/moni-koer-leiab-koroonakandjad-teiste-inimeste-hulgast-kergesti-ules?id=92176669

Koroonaviirus SARS-CoV-2

  • Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
  • COVID-19 haiguse sümptomid on sarnased gripile. Viiruse levinumad sümptomid on köhapalavik ja hingamisraskused. Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
  • Vaata koroonaviirusesse nakatunute statistikat Eestis!
  • Loe lähemalt koroonaviiruse ja kehtivate piirangute kohta valitsuse erileheküljelt kriis.ee!