VIDEO ja BLOGI | Kiik, Lanno ja Synlabi juht räägivad, mis strateegiad on tervishoius

 (145)

Terviseameti peadirektor Üllar Lanno, sotsiaalminister Tanel Kiik ja SYNLAB Eesti juhatuse liige Kaido Beljaev rääkisid pressikonverentsil Covid-19 leviku hetkeolukorrast.

Tutvustati ka tervishoiu valmisolekuplaani.

Video ja blogi siinsamas:

Terviseameti pressikonverents
Lanno tuletab meelde, et iga päev saab interaktiivselt kaardilt vaadata, kui palju on linnade reoveest koroonaviirust avastatud.
Kui olete teinud testi ja vajate sertifikaati, on võimalik testi.me leheküljelt alla laadida testirakendus, kust saab näiteks reisile minemiseks sertifikaadi välja printida.
Beljaev: kui saate teada, et olete lähikontaktne, aga teid pole sellest teavitatud, ühendust võtta 1247. Kes pole end lähikontaktsena arvele võtnud, ei saa tasuta testi teha. 
On avaldatud ka kodulehekülg koroonatestimine.ee, kust saab infot testimise kohta.  
Beljaev: kuidas testima pääseda? Võtke sümptomite korral perearstiga ühendust, kui pole võimalik, siis perearsti nõuandeliiniga 1220. Kui seal otsustatakse, et testimine on vajalik, edastab ta tellimuse. Aja saab ka e-registratuuri kaudu broneerida. Lähikontaktsetele on oluline püsida kodus ja sellest teada anda oma perearstile. 
Beljaev: viimase kuue nädala jooksul oleme teinud u 30 000 analüüsi nädalas, laboril on võime teha ligi poole rohkem, jaanuari keskpaigast plaanime tehnilist võimet veelgi kasvatada. Labor töötab kõikidel päevadel ja öödel.
Kaido Beljaev: Synlab ei puhka pühade ajal, tööd tehakse tavapärases graafikus. 
Beljaev: avaliku testimise võimalus on tagatud kõikidel pühadepäevadel Tartus ja Tallinnas, teistes linnades sõltub saatekirjade arvust. 
Synlab Eesti juhatuse liige räägib testimisest.
Kiik: oluline on hoida füüsilist distantsi, mitte sotsiaalset kui sellist. 
Pfizer on lubanud enne 2021. a märtsi lõppu tarnida ligi 140 000 doosi, millega saab vaktsineerida 70 000 inimest. Teistest tootjatest peaks järgmisena saama müügiloa Moderna, mis toob meile veel vaktsiine.
Vaktsineerimist alustatakse Ida-Virumaal, Tartus ja Tallinnas sel pühapäeval.
Kiik ütleb, et Eestis on võime võtta vastu suurtes kogustes ka kõige nõudlikumaid vaktsiine, selleks on tarvikud-külmkapid olemas. 
Tervisesüsteemi plaaniga täpsemalt saab tutvuda siin.
Kiik tutvustab siinkohal valitsuse heaks kiidetud tervisesüsteemi plaani Covid-19 kriisi ületamiseks.Plaan võtab kokku juba tehtud ja kavandatavad tegevused muu hulgas elanikkonna, asutuste, ettevõtete teadlikkuse tõstmiseks, hoolekande- ja meditsiinipersonali valmisoleku tõstmiseks, elanikkonna ja eesliinitöötajate vaimse tervise toetamiseks ja enesehoiuoskuste tugevdamiseks, tervishoidu toetavate IT-lahenduste arendamiseks. Jätkuvalt on prioriteetne nakatunute kiire diagnoosimine ja ravi, olukorra seire, teadus- ja rahvusvaheline koostöö ning piisav varu isikukaitsevahendeid ja ravimeid. Samuti võtab plaan kokku vajalikud ümberkorraldused ja investeeringud raviasutuste valmisoleku tõstmiseks ning nakkuskontrolli tõhustamiseks. Plaani tegevused viiakse ellu peamiselt 2021. aasta lõpuks, eeldades et COVID-19 vaktsiinid jõuavad Eestisse ning vaktsineerimist alustatakse 2020. aasta lõpus. Plaan sisaldab ka pikaajalisi tegevusi nagu Tallinna Haigla rajamine 2027. aastaks, et tõsta võimekust edaspidi analoogsetele olukordadele reageerida.
Tanel Kiik: nagu Lanno viitas, on viiruse levik jätkanud tõusu hoolimata piirangutest. Harjumaa on suurimas kasvufaasis. 
Kus on võimalik teha kaugtööd, jääda koju ja vältida nakkusohtlikke kohti, tehke seda. 
Lanno: hea meel öelda, et piirangute pakett Ida-Virumaal on jõudnud selleni, et Sillamäel, mis oli Euroopa suurimate nakatumisnäitajatega linnade seas, on kasv pidurdunud. 
Lanno: Kiirelt tõuseb nakatumine pealinnas. Kui vaadata, kus on suured nakatumiskohad, siis ligi kolmandiku puhul pole isegi teada, kust nakkus saadud. Kui mõelda edasi, siis kolm nädalat tagasi oli meil haiglas pea kaks korda vähem patsiente, ennustades veel kolme nädalat edasi, vaadates ligi kahekordset kasvukiirust, jõuame arvuni 700. Oleme praegu planeerimas voodikohti nende inimeste jaoks haiglates. Erakorraline abi on ainus, mida oleme võimelised selle kõrvalt osutada.Kõige hädavajalikum ravi – täna on seal intensiivravis 31 patsienti, kolm nädalat tagasi oli see kolm korda väiksem. Intensiivravi osakonnas jõuame praeguse olukorra jätkudes 90-ni. 
Lanno: positiivsete testide arv meid rõõmsaks ei tee. Tänased arvud iseenesest on märkimisväärsed, aga olulisem on riigi üldine seis. Arstide ja õdede nakatumine töökohas viib üha rohkem haiglaid kreeni. Iga arsti ja õe asemele on vaja leida täpselt samasugune kogenud isik. Sellisel käitumisel ei ole meil võimalik neid inimesi enam leida.Hoolekandeasutustes on nakatumine hoogustunud. 
Terviseameti peadirektor Üllar Lanno: kõige olulisem sõnum on, et terviseala hädaolukord on jõudnud kulminatsiooni, täiendav haiglavoodite ettevalmistamine on käimas. Tulevikus on vaja vaadata otsa sellele, kas plaaniline haiglaravi üldse saab jätkuda.
Pressikonverents algab
https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/prognoos-kui-nakatumiskordaja-jaab-samaks-tousevad-numbrid-kiirelt-tuhandetesse?id=92069055

Koroonaviirus SARS-CoV-2

  • Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
  • COVID-19 haiguse sümptomid on sarnased gripile. Viiruse levinumad sümptomid on köhapalavik ja hingamisraskused. Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
  • Vaata koroonaviirusesse nakatunute statistikat Eestis!
  • Loe lähemalt koroonaviiruse ja kehtivate piirangute kohta valitsuse erileheküljelt kriis.ee!