VIDEO ja BLOGI | Arkadi Popov: Ärge minge nohu ja kurguvaluga tööle. Kes läheb, see ohustab oma töökollektiivi

 (162)

Sotsiaalminister Tanel Kiik ja Põhja-Eesti regionaalhaigla kiirabikeskuse juhataja doktor Arkadi Popov andsid täna keskpäeval ministeeriumide ühishoones ühise pressikonverentsi, et rääkida COVID-19 leviku hetkeolukorrast Eestis.

Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 2 374 haigust COVID-19 põhjustava SARS-CoV-2 viiruse esmast testi, millest 57 testi tulemus osutus positiivseks. Haiglaravi vajavate inimeste arv on praegu 26. Mida need numbrid näitavad ja kui tõsine on olukord, seda kirjeldasidki Kiik ja Popov.

Doktor Popov pani inimestele südamele, et nad ei läheks vähimategi haigustunnuste ilmnemisel tööle, olgu see köha, nohu või kurguvalu. "Kui inimene haigestub ja käib tööl haigena, ohustab ta oma töökollektiivi," manitses Popov. Ta ütles, et see on praegu just Ida-Virumaal väga suureks probleemiks.

Lisaks oli pressikonverentsil ka terviseameti tulevane juht Üllar Lanno, kes oma plaanidest rääkis.

Loe rohkem otseblogist.

Terviseameti pressikonverents
Pressikonverents on lõppenud
Eesti Päevaleht küsib, miks peaks rahvas kuulama soovitusi, kui valitsus ise neid ei täida. Nimelt jagati eelmsiel nädalal soovitusi peod ära jätta, samas valitsusliikmed reede õhtul teatavasti pidutsesid. Tanel Kiik ütleb, et hukka mõista varem planeeritud üritusi oleks ülekohtune.
Kiik: samme ei saa teha rangeid, sest elanikkond ei saa elada pool aastat karmide meetmete tingimuses elada. Vaadates praegust trendi, euroopas trend on tõusev ja kõrgem kui kevadel. Ei ole meil põhjust arvata, et kuu aja pärast kõik läbi oleks.
Kiik: maskid on väga tugevalt soovitatud. Kohustuse teemal on kolm aspekti - milline mask sobib, mis on tema hind ja siis juriidiline pool. Olen palunud hinnangut õiguskantseleilt, mismoodi me saame seda kohustada. Täna on see soovitustasandil.
Õhtuleht küsib, mis probleem Ida-Virumaal täpsemalt on, miks seal kolded tekivad. Ja kas võiks Ida-Virumaal maskid kohustuslikuks minna. Popov: Konkreetset vastust pole. Ilmselt on see mitme asja tulemus. Kohati inimesed elavad natuke teises infoväljas. Eile oli meil seeõtttu ka venekeelne pressikonverents, et neid rohkem valgustada ja inimesed oleksid rohkem kaasas. Lisaks sotsiaalsed probleemid, töötus on seal kõige kõrgem Eestis. Mida ma ka eile kogesin, sageli inimesed natuke pelgavad tunnistada, et nad on haiged, kuna kardavad oma töökoha pärast. Meie soovitame rohkem mõelda sellele, et kui inimene haigestub ja käib tööl haigena, ohustab ta oma töökollektiivi.
Lanno: lõpetuseks nii palju, et nagu Kiik välja tõi, on tulemas ka ametile lisavahendeid. Nende tark rakendamine igapäevategevusse on see, millega tuleb tegutsema hakata. Tõenäoliselt Covid ei ole ainuke haigus, mis meie ümber on, on ka teisi terviseriske ja kui vaatame ametit tervikuna, siis seal on ka mürgistused, keskkonnateguritest tulenevad terviseriskid, erinevad meditsiiniseadmed, mis lähevad aina nutikamaks. On ka teised nakkushaigused. Väljakutset on seal piisavalt, usun ja teotan ,et saan sellega hakkama.
Lanno: Selle 240 inimesega, kes terviseametis töötavad, tuleb uhkust tunda, et see piiratud jõud on jõudnud seda rasket ja tänuväärset rolli kanda. Suurema tähelepanu alla saan panna meeskonna tugevdamist, kompetentsi juurde toomist. Teisalt koostöö erinevate osapooltega. On väga palju tänaseid valitsusasutusi ja ka riigis tegutsevaid struktuure, kellega pean igapäevaselt koostööd tegema. Nende hulk laieneb nüüd 2x.
Lanno: olen 15 aastat olnud sisejulgeoleku valdkonnas. Arstiteadus ei ole minust mööda käinud, olen arstina lõpetanud, tegutsenud TÜ kliinikumis ja PERH-is (toonane Mustamäe haigla). Olen olnud ka Helsingi ülikooli keskhaiglas ja ravimiuuringute kontsernis. Tarkust on tulnud ka mujalt sektoritest.
Tulevane juht Üllar Lanno tänab sotsiaalministrit usalduse eest.
Kiik: Hooldekodusid külastades saab maskide kandmine kohustuslikuks
Kiik: Oleme otsustanud avalike ürituste osalejate piirarvu vähendamise, mis puudutab 1500 piirmäära allapoole viimist.
Kiik: täiendavalt soovitaks rääkida valitsuse valikutest - oleme teinud ära mitu otsust, näiteks alkoholi öine müük. Kindlasti see vähendab lähikontaktide arvu öistel aegadel. Samal ajal annab sõnumi ühiskonnale, et oleme olukorras,k us on aeg end kokku võtta, kainelt mõelda, kainelt tegutseda.
Kiik: Terviseamet peab saama piisavalt ressurssi ja vajalikke tuge teistelt asutustelt ja ka valitsuselt riigieelarve näol.
Kiik räägib ka terviseameti tulevasest juhist Üllar Lannost, kes parasjagu tegelikult tema kõrval istub ja tänab senist kohusetäitjat Mari-Anne Härmat
Kiik: Palume kõikide iniemste panust ja koostööd .Praeguste numbrite trend on olnud negatiivne juba poolteist kuud. Sellise trendi lõputu jätkumine ei ole lihtsalt tervisealaselt võimalik varjant. Kui terviseameti suunised tulemust ei anna, on vaja minna järjest jõulisemate sammude teed.
Kiik: pingutame selle nimel, et tervisealast hädaolukorda ära hoida, ennetada.
Võtab sõna
Tanel Kiik
Popov: Pöörame korduvalt ja tõsiselt täjhelepanu sellele, et inimesed, kui tunnete haigustunnuste tekkimist - nohu, köha, kurguvalu - ärge minge palun tööle. Ärge mine kohtadesse, kus saate kohtuda teiste inimesega. Sellest võtavad alguse päris tõsised kolded, millega peame tegelema.
Popov: Soovitame kasutada HOIA äppi, see on tõhus vahend, mis aitab kaasa puhangu lokaliseerimiseks. Selleks, et see hästi tööle hakkaks, eeldame, et enamus Eesti inimesi peavad selle peale laadima ja kasutama. Sellest tekib üks tõsine vahend puhangu lokaliseerimiseks.
Ida-Viru keskhaiglas on ka häiritud plaaniline ravi, kuna seal haiglasisene nakatumine. Haigla pingutab selle lokaliseerimise nimel.
Popov: PERH teenindab haigeid, kes vajavad operatiivravi. EMO töötab igas haiglas.
Popov: teatud haiglates on ka haiglasisesed nakatumised, mis toob paratamatult katkestusi plaanilise ravi osas. See puudutab Ida-Tallinna keskhaiglat suurimal määral. Selle nädala lõpuni seal A-korpuses plaaniline ravi katkestatud.
Arkadi Popov: Tõsiseim olukord on Ida-Virumaal. Meie tähelepanu on sellele rohkem suunatud. Kui vaadata haigestumusmäära, seal on kõrgem kui 100 inimest 100 000 inimese kohta. Sellega tegeletakse aktiivselt. Seal on viis aktiivset kollet. Kasvutrendiga haigestumus kasvab üle 50aastaste seas. Kasvab sellega ühes ka hospidaliseerimise vajadus. Kasvab koormus haiglatele Ida-Virumaa ja Harjumaa piirkonnas.
Pressikonverents on algamas
Tuli äsja ka üks värske uudis sotsiaalministeeriumist: Terviseameti uueks juhiks saab Üllar Lanno Sotsiaalminister Tanel Kiik kinnitas avaliku teenistuse tippjuhtide valikukomisjoni ettepanekul terviseameti peadirektoriks senise Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi direktori dr Üllar Lanno. Uus peadirektor asub ametisse alates 1. oktoobrist, seni jätkab peadirektori ülesannete täitmist Mari-Anne Härma. Üllar Lanno on omandanud üldarsti kraadi Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas, töötanud Tartu Ülikooli Kliinikumis, Põhja-Eesti Regionaalhaiglas, Helsingi Ülikooli keskhaiglas, Hollandi ravimiuuringute konsernis Stickares ning meditsiinitarvikute ettevõttes Instrumentarium OY. Alates 2006. aastast töötab Üllar Lanno Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi direktorina. „Tervishoiu ja siseturvalisuse valdkond ning riik tervikuna on COVID-19 põhjustatud kriisiga seni hästi hakkama saanud. Kuna kogu maailmas ja Euroopas nakatumine tõuseb, siis peame ühiselt pingutama, et tõkestada viiruse levikut Eestis ja vähendada survet meie tervishoiusüsteemile,“ ütles dr Üllar Lanno. „Seepärast pean väga oluliseks tihedat koostööd nii valitsuse kui ka kõigi tervishoiu ja siseturvalisuse valdkonna asutustega.“ „Lähikuudel on Terviseameti peadirektori üheks suurimaks väljakutseks koroonaviiruse leviku tõkestamine,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. „Selleks tuleb jätkata Terviseameti tugevdamist, koordineerida laiemalt tervisevaldkonna tegevusi ning teha head koostööd riigi ja kohalike omavalitsustega. Üllar Lanno pikaajaline juhtimiskogemus ja meditsiiniharidus annavad kindlustunde, et Eesti tervishoiusüsteem tuleb ka edaspidi kriitilistel hetkedel edukalt toime. Soovin uuele peadirektorile jõudu ja tarkust Eesti tervishoiusüsteemi korraldamisel ja arendamisel.“ Riigikantselei juures tegutsev avaliku teenistuse tippjuhtide valikukomisjon kuulutas avaliku konkursi terviseameti peadirektori ametikoha täitmiseks välja selle aasta juulis. Avaliku teenistuse tippjuhi teenistusaeg kestab viis aastat.