VIDEO: Ilves: Ukrainale tuleb anda sõjalist abi

Toomas Hendrik Ilvese ja Euroopa Komisjoni esimese asepresidendi Frans Timmermansi vahelisel mõttevahetusel Tallinna Ülikoolis ütles Eesti president, et Ukrainale tuleks Venemaaga võitlemiseks anda relvastatud abi.

Ilvese sõnul ei suuda Ukraina oma vananenud sõjatehnikaga võidelda Vene armee vastu.

"Minu suurim mure on hetkel, et Euroopas ei julgeta tunnistada, et Ukrainas sõdib Venemaa. Kui me vaatame, mis relvi kasutatakse Ida-Ukrainas, siis need on kõrgtehnoloogilised relvad, mille õppima käsitlemine võtab aastaid. Ei ole võimalik, et neid kasutaksid juhuslikud nn. "separatistid". On selge, et seal tegutsevad Vene eriväed," ütles Ilves.

"Ning kui me arvestame, et Ukraina kaitseb ennast 20-30 aastat vanade relvadega, siis on selge, et Ukraina kaotab selle sõja. Lugege ajalehes The Guardian toimunud Timothy Garton Ashi artiklit - ainult relvad suudavad peatada relvi," lisas Ilves. "Kui sa ei võitle oma ründajatega, siis sa kaotad. Ja see juhtub ka Ukrainas, kui me neid ei abista."

Ilves soovitas lugeda ka teise Briti ajakirjaniku, Ben Judah, raamatut Venemaa ja Ukraina konfliktist "Relvastage Ukraina või andke alla". "Situatsioon Ukrainas on väga tõsine ja ma loodan, et rohkem inimesi sellest aru saaksid. Kui me Ukrainat ei aita, siis Venemaa võidab selle sõja," lisas Ilves.

Frans Timmermans keeldus kommenteerimast, mida tema arvab sõjalise abi andmisest, rõhutades selle asemel Venemaa vastaste majandussanktsioonide olulisust.

Auditooriumi seast hiljem tulnud küsimuse peale, et kui oleks Ilvese teha, siis mida ta Ukrainas ette võtaks, kordas president vajadust anda relvastatud abi.

"Ma olen nõus Brookingsi mõttekoja lehel värskelt avaldatud arvamusega, mis ütleb, et USA ja NATO peaksid Ukrainale andma sõjalist abi, vastasel korral Ukraina hävitatakse."

Brookingsi mõttekoda, Atlandi Instituut ja Chicago Rahvusvaheliste Suhete Instituut avaldasid üleskutse, kus kaheksa teenekat USA diplomaati, sealhulgas endine asevälisminister Strobe Talbott, kutsuvad lääneliitlasi Ukrainale andma 1 miljardi dollari ulatuses sõjalist abi juba sel aastal. Sellele lisanduks 2 miljardit kahel järgneval aastal. Üleskutses on mainitud mitmeid abimeetmeid, raketivastastest seadmetest sõidukiteni, kuni kergrakettideni välja.

Ilves leidis, et Euroopa Liit peab säilitama ühtsust ja otsusekindlust agressori ja tema toetajate ohjeldamisel ning nimetama sõjalist konflikti Ukrainas õige nimega. "Kui laseme Venemaal määrata, kus Euroopas riigipiirid lähevad, siis nad ka võidavad."

Ilves lisas, et Euroopa Liidus käibele läinud väljend "oleme sügavas mures olukorra pärast Ukrainas" on Ukrainas muutunud naerukohaks ning vaja on reaalset tegutsemist.

Ilvese arvates oleks oluline ka kiirendada humanitaarabi kohalejõudmist Ukrainasse. "Näiteks Eesti abi kohalejõudmiseks läks aega neli kuud," ütles Ilves.

Eesti presidendi ja Euroopa Komisjoni uue tippjuhi vaheline debatt keskendus olukorrale, kus Euroopa Liit seisab silmitsi pingestunud suhetega Venemaaga, samuti tuli jutuks kodanike usaldus Euroopa Liidu suhtes, Kreeka laenupakett ning Euroopa ühtse digitaalturu küsimused.

Lisaks arutasid Ilves ja Timmermans, kuidas tugevdada Euroopa Liidu ühtsust olukorras, kus lisaks välispoliitilistele muredele tõstab Euroopas pead sallimatus ja äärmuslased.