Kuna vaktsiinide testimiseks pole palju aega olnud, on teada vaid, et vaktsiin on vähemalt mõne kuu tõhus. Seega pole päris täpselt teada, kui kauaks vaktsiinist kasu on.

"Vaktsiini on arendatud kahtlemata kiiresti. Sellest lähtuvalt on asjad, mida me ei saa praegu teada. Seetõttu me ei tea, kui kaua kaitse vaktsiinis püsib. Praegu kliinilistes uuringutes vaadati efektiivsust kuni kaks kuud hiljem, kuigi tegelikult tahaksime teada, mis on aasta-kahe pärast. Me ei saa neid andmeid kiiremini tekitada, peame ootama, kuni see aeg oleks möödas," rääkis Suvi.

Samuti pole vaktsiine katsetatud laste peal, seega esimesed saabuvad vaktsiinid pole lastele ette nähtud. Laste vaktsineerimist alustatakse siis, kui on olemas lastele sobiv vaktsiin. Mitmed Tootjad Suvi sõnul on plaaninud lastele mõeldud vaktsiini uuringutega alustada.

Vaktsiini kõrvaltoimetest

Suvi selgitas, et kui aeg-ajalt käib ka meediast läbi, et mõnel vaktsiini katsegrupis olnul oli väga tõsine kõrvaltoime või mõni katsealune suri, siis tegelikult tuleb efektiivsuse hindamise juures neid reaktsioone või haiguse esinemisi võrrelda sellega, milline on selle sündmuse sagedus populatsioonis üldiselt.

"Inimesed ikka jäävad haigeks. Ja siis vaadatakse, kas haiguse esinemissagedus on suurem kui tavalise populatsioonis ootaks. See on oluline koht meeles hoida," selgitas Suvi.

Enne pressikonverentsi

Tanel Kiik teatas enne pressikonverentsi vaktsineerimisplaani kommenteerides, et arusaadavalt ootavad kõik vaktsiine, et saaksime vaktsineerimise abil viiruse levikule piiri panna ja harjumuspärase elu juurde tagasi pöörduda.

"Riigiasutused ning tervise- ja sotsiaalsüsteem – haiglad, hooldekodud ja perearstikeskused teevad ettevalmistusi, et alustada vaktsineerimisega niipea, kui vaktsiinid Eestisse jõuavad,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. „Esmajärjekorras soovime võimaldada vaktsineerimist tervishoiu- ja hoolekandeasutuste töötajatele ning hooldekodude elanikele, kuid loodame, et juba eeloleva kevade jooksul saab vaktsineerimine tasuta kättesaadavaks kõigile Eesti inimestele.“

Vaktsineerimine on Eestis vabatahtlik ning 2021. aastal kõigile tasuta. Dr Marje Oona rõhutas, et kõik kasutusele võetavad COVID-19 vaktsiinid on läbinud vajalikud uuringud kümnetel tuhandetel inimestel. „COVID-19 vaktsiinid jõuavad Euroopa Liidu turule ja Eestisse järk-järgult, kuid kindlasti soovitan kõigil inimestel, kelle jaoks see võimalus avaneb ennast vaktsineerida. Vaktsineerimine võimaldab kaitsta COVID-19 haiguse eest nii ennast kui teisi,“ ütles dr Oona. „Vanuse ja tervise tõttu riskirühmadesse kuuluvate patsientide vaktsineerimine hakkab toimuma perearstikeskustes, kuna perearstidel ja pereõdedel on selleks vajalik ettevalmistus ning kogemused.“

COVID-19 vaktsiini hankimise ja Eesti elanikele vaktsineerimise võimaldamise peamised eesmärgid on kaitsta riskirühmi, kellel on suurem tõenäosus nakatuda või kelle nakatumisel võib haigus kulgeda raskemalt (nt tervishoiutöötajad ning hoolekandeasutuste elanikud ja töötajad); ennetada ja vähendada COVID-19 põhjustatud haigus- ning surmajuhtumeid; vähendada koormust tervishoiusüsteemile ja majandusele; kaitsta elutähtsaid teenuseid osutavaid töötajaid, et kindlustada ühiskonnaelu normaalset toimimist ning kaitsta elanikkonda COVID-19 haiguse leviku eest.

Vaktsineerimise plaanist andsid ülevaate sotsiaalminister Tanel Kiik, terviseala asekantsler Maris Jesse ja immunoprofülaktika ekspertkomisjoni liige, perearst dr Marje Oona. COVID-19 vaktsiinide arendusest, ohutusest ja efektiivsusest ning Euroopa Liidu müügiloataotluste menetlemise hetkeseisust räägib Ravimiameti bioloogiliste preparaatide osakonna juhataja Triin Suvi.

Loe vaktsineerimisplaani täismahus siit.