“Suuri lootusi palgatõusuks läbi täiendava raha ei ole,” ütles Aaviksoo Delfile. “Tuleb leida palgatõusuks võimalusi selle ressursi piires, mis juba on haridusse suunatud.”

Tema sõnul tuleb kohalikel omavalitsustel oma koolivõrku korrastada. “Paljudes valdkondades on seda teed mindud, et pigem vähem, aga paremini ja selle läbi kasvavad kindlasti ka töötajate palgad,” lausus ta.

Õpetaja õiglane palk on ministri sõnul debatt, mida ilmselt peetakse igal pool maailmas. “Õpetajad leiavad, et nemad peaks rohkem palka saama, arstid leiavad, et nemad peaks rohkem palka saama,” kõneles ta. “Need soovid on mõistetavad ja pole põhjust neile vastu vaielda.”

Kui saaks, tõstaks palka 20 protsenti

Aaviksoo tõdes, et rahvusvahelises võrdluses jääb Eesti õpetajate palk teiste riikide õpetajate omale alla ning kui oleks tema võimuses, tõstaks ta õpetajate palka viiendiku võrra. “Aga see võimalus sõltub Eesti üldisest edenemisest, maksulaekumisest ja majandusest,” nentis ta.

Samas annab ministri sõnul palju ära teha hariduselu parema korraldusega. Ta tõi võrdluse, et Eesti umbes 30 kutsekoolis õpib 30 000 noort, mis on võrdne enam kui 200 gümnaasiumis õppijate arvuga.

“Tark peremees vaataks sellele olukorrale otsa ja näeks ka seal kokkuhoiuvõimalusi,” sõnas Aaviksoo ja ütles, et see töö tuleb kohalikel omavalitsustel kindlasti ette võtta.

“Teised eluvaldkonnad on seda tööd tõsiselt teinud ja oma ridu koondanud ja ka hariduses tuleb sellele otsa vaadata,” rääkis Aaviksoo. “Mulle väga meeldiks, kui õpetajate palk tõuseks, aga praegune kokkulepe on selline, et avaliku sektori tegevuskulusid ei suurendata ja see puudutab eranditult kõiki valdkondi.”