VIDEO | Eesti plaanib alustada üle 80-aastaste vaktsineerimisega veebruari alguses
(117)
Haigekassa esmatasandi teenuste osakonna juhataja Külli Friedemanni sõnul on praeguseks vaktsineeritud kiirabitöötajad, perearstid ja haiglatöötajad. Kümnes hooldekodus on vaktsineerimine lõpufaasis ning järgmistel nädalatel on plaanis vaktsineerida kõik hoolekandeasutuste elanikud ja töötajad. Hambaarstiteenuse osutajaid hakatakse vaktsineerima kutsuma 25. jaanuaril.
Friedemann teatas, et kui kõik läheb plaanipäraselt, saab veebruari alguses alustada kõigi üle 80-aastaste Eesti elanike vaktsineerimisega koroonaviiruse vastu. Kui üle 80-aastased on vaktsineeritud, kutsutakse kaitsesüste saama üle 70-aastased kaasuvate haigustega Eesti elanikud ning seejärel juba kõik kaasuvate haigustega patsiendid sõltumata vanusest, kinnitas Friedemann. „Nii liigume järjest kogu elanikkonnani,” ütles ta, lisades, et igaühega võetakse tema perearstikeskusest ühendust siis, kui tema jaoks on vaktsiin keskuses olemas.
Terviseameti peadirektori asetäitja Mari-Anne Härma sõnul on praegu hea uudis see, et nädalane vaktsineeritute arv ületab nädalast nakatunute arvu. „Vaktsineerimine kulgeb plaanipäraselt, aga kõigi soove täita ei saa, sest nõudlus on suur ja vaktsiini nii palju pole,” seletas ta. „Aga selle aasta sees saavad kõik soovijad vaktsineeritud, see on päris kindel.”
Härma tegi pressikonverentsil ülevaate eelmise nädala nakatumiste trendidest. 73% kõigist juhtudest koonduvad Harjumaale ja Ida-Virumaale, aga nendes maakondades on näha stabiliseerumise märke. Suurim juurdekasv oli Pärnumaal, Jõgevamaal, Viljandimaal ja Valgamaal.
Tervelt 38% eelmisel nädalal lisandunud nakatunutest ei tea, kust nad viiruse said. Kolmandik nakatunutest said viiruse pereringist. Veel on üle Eesti 36 aktiivset töökohakollet, 30 pidude kollet, 7 haiglakollet, 14 hoolekandeasutuse kollet.
Härma sõnul suurenes pühadeajal vanemaealiste nakatumine ning 20-29-aastaste nakatumine. Ta põhjendas seda pühadeajal perede külastamisega. Pühade ajal oli testide koguarv mõnevõrra madalam, Härma sõnul oli põhjus selles, et inimesed ei läinud nii palju testima, kuna püsisid kodudes.
Kuna nakatumine suurenes üle 70-aastaste seas, prognoosib amet, et lähiajal satub haiglaravile rohkem inimesi. Härma sõnas, et kui see peaks juhtuma, toimub see plaanilise ravi arvelt.
Alla 18-aastaste seas on juurdekasv olnud kõige väiksem, Härma põhjendas seda koolide kinniolekuga. Enamus välismaalt sissetoodud juhtumitest pärines Venemaalt.
Uue koroonaviiruse tüve kohta kostis Härma, et Eestis ei ole seda seni tuvastatud, kuid kindlalt selle puudumist väita ei saa, kuna valim pole olnud piisav. Küll aga rõhutas ta, et tänaste teadmiste järgi ei ole inimese enda jaoks vahet, mis tüvega koroonaviirust ta põeb, kuna haigus kulgeb samamoodi. Teadupärast aitavad uue koroonaviiruse tüve vastu juba välja töötatud vaktsiinid.
Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 6793 koroonaviiruse testi, neist esmaseid positiivseid teste oli 855 ehk 12,6% testide koguarvust. Terviseameti jälgimisel on üle 21 900 inimese. Viimase ööpäeva jooksul suri üheksa koroonaviirusega nakatunut ning haiglaravil on patsiente 404.
