VIDEO | Eakamad arvutikasutajad saavad end kaitsta digimaailmat tundma õppides

 (19)

75-aastane Anne Linde avab praktiliselt iga päev sülearvuti kaane, et seal vajalikud toimetused ära ajada. “Töö tõttugi on vaja,” selgitas Linde, kes töötab Kumu kunstimuuseumi giidina. Paraku pole kõik eakamad inimesed nii pädevad arvutikasutajad, ikka ja jälle saab lugeda teateid, kuidas vanema inimese pangakontolt võeti tema teadmata tuhandeid eurosid.

Linde loeb iga päev arvuti abil kirju ning vastavalt vajadusele maksab internetipangas arveid. "Mu tädi ütles ikka, et tee laenu, võta võlgu, aga ära moest maha jää," lisas ta põhjuse, miks end arvutiga kursis hoiab. “ID-kaardiga valimise osas olen küll veel skeptiline,” märkis Linde. Tehnokratt ja arvutispetsialist Peeter Marvet selgitas, et kõhklused tulenevad tihtipeale sellest, et inimestele ei selgitata süsteemide töötamine piisavalt selgelt ära. “Kui inimene ei saa selgelt aru, kuidas üks või teine asi töötab, siis muidugi on ta skeptiline,” märkis Marvet.

Kui inimene ei mõista, kuidas asi töötab, palub ta abi. Küsides seda aga näiliselt abivalmilt inimeselt, kellel pole väga head kavatsused, võib astuda auku. Sedasi on kurikaelad tuhandeid eurosid heausksetelt eakatelt välja petnud. “Mina olen küsinud arvutiasjades abi enda sugulaste käest,” ütles Linde. Ühel korral proovis üks noor sugulane küll Linde meilikontosse sisse logida ning see ka õnnestus. Mingit kahju ta teha aga ei suutnud. “Rääkisin ta emale ära,” märkis Linde.

Alati proovib ta ka sammu pidada, mida appi tulnud sugulased teevad, et probleem korda ajada. “Vahepeal aga hoian lapselapselapsel silma peal ja siis on üks-kaks probleem lahendatud ja ma ei teagi, kuidas,” rääkis Linde. “Siit õppetund, kutsuge noored sugulased lõunale või õhtusöögile, kes ikka keeldub vanavanemate supist või pirukast, siis saate juba arvutimuredele ka abi küsida,” märkis Marvet.

Linde palus Marvetilt abi paari küsimuse lahendamiseks. Esiteks ei lubanud brauser Lindet alati internetti. Näiteks tomatite konserveerimise kohta nippe otsides pidi ta leppima teatega, et brauser ei leia otsingule vastust. Marvet tegi selgeks, et kuidagi oli Linde valitud brauseri külge haakinud end rakendus, mis ei suunanud otsinguid Google otsingumootorini. Selle asemel kasutas rakendus tundmatut veebilehte otsinguteks, mis jäigi eestikeelsete otsingutega hätta. Rakendus eemaldatud, sai Linde jälle kõike, mida hing ihaldas, guugeldada.

Teine mure oli seoses viirustõrjeprogrammiga. Linde ei teadnud, kas Windowsi enda viirusetõrje hoiab kõik halbade kavatsustega programmid arvutist eemal. Marvet uuendas viirustõrjet, mis seni teadmata põhjusel polnud seda ise teinud. “Üldiselt hoiab Windowsi enda tõrje hästi mured eemal,” kinnitas Marvet.

Kolmandaks muutis Marvet Linde arvuti operatsioonisüsteemi eestikeelseks. Varasemalt ingliskeelne süsteem oli Lindele ka arusaadav, kuid pikematesse tekstidesse süvenemine võttis aega. “Aga mul ei ole ju aega, lapselapselaps tuhiseb ja vaja tal silma peal hoida,” teatas Linde. Lisaks soovitas Marvet kasutada sülearvuti puhul eraldi hiirt, sest pahavara sisaldavad reklaamid hüppavad kiirelt ühest kohast teise ja sedasi võib täiesti kogemata ühele klõpsata.

Riigi infosüsteemi amet (RIA) alustab täna küberturvalisuse kampaaniaga, mis keskendub küberteadlikkuse tõstmisele vanemaealiste seas, kes ei ole sealsetest ohtudest nii hästi informeeritud. Kampaania koduleht www.itvaatlik.ee koondab lihtsad nõuanded turvaliselt internetis toimetamiseks.

Tallinnas toimuvad kampaania käigus vanemaealistele suunatud tasuta teavitusüritused koos Tallinna ülikooli digitehnoloogiate instituudiga. Osalejad saavad ülevaate küberturvalisuse põhitõdedest ning tudengid ja raamatukogu töötajad aitavad kohapeal ka praktilise nõustamisega.

Tallinna keskraamatukogus toimub eestikeelne üritus esmaspäeval, 14. oktoobril algusega kell 11 peamaja suures saalis ja venekeelne üritus neljapäeval, 17. oktoobril algusega kell 11 võõrkeelse kirjanduse osakonna saalis.

Eesti rahvusraamatukogus toimub eestikeelne üritus esmaspäeval, 21. oktoobril algusega kell 10 ning samuti avatakse nõuandepunktid, kus saab kord nädalas privaatsematel teemadel ekspertide käest nõu küsida.