VIDEO, BLOGI JA FOTOD | Tanel Kiik: COVID-19 olukord on täna kriitilisem kui kunagi varem. Puhangu kontrolli alla saamiseks on vaja täiendavaid piiranguid

 (267)

Tervise- ja tööminister Tanel Kiik, terviseameti peadirektor Üllar Lanno ja haigekassa esmatasandi teenuste osakonna juhataja Külli Friedemann rääkisid tänasel pressikonverentsil COVID-19 hetkeolukorrast Eestis.

Üllar Lanno ütles, et üldiselt on maailmas ja Euroopas nakkusnäitajad alanema hakanud, kuid Eestis on olukord hoopis halvemaks läinud.

"Oleme Euroopas teisel kohal. Kui ta samamoodi peaks nüüd jätkuma, siis liidriks tõusta ei ole meil väga keeruline," sõnas Lanno.

"Uus kasvunurk on oluliselt suurem kui novembris," tõdes Lanno, kelle sõnul pole praeguse nakkuskordaja (1,2) juures keeruline jõuda kahe kuni kolme nädalaga 2000 nakatununi päevas.

Tanel Kiige sõnul ei ole vaktsiini nii palju, et sellega saaks koroonaviiruse leviku kontrolli alla.

"COVID-19 olukord on täna kriitilisem kui kunagi varem, ütles Kiik ja lisas, et seda näeme haiglas viibivate inimeste ja nakatunute arvust ning nakatumise kiirusest.

Ta rõhutas, et haiglaravi vajavate inimeste arv kindlasti tõuseb.

"Olukorra kontrolli alla saamiseks on vaja täiendavaid piiranguid," ütles Kiik ja lisas, et valitsus jätkab uute piirangute kehtestamise üle arutelusid. Otsuseni jõutakse neljapäeval.

Pressikonverents koroonaviiruse herkeolukorrast
Pressikonverents on lõppenud.
Küsimus: Põhja regioonis suuda terviseamet lähikontaktseid tuvastada. Kas te ei karda, et inimesed ei võta ise seda teavitamise vastutust? Lanno: see on miljoni dollari küsimus. Me oleme sama tunde sees oktoobrikuust saadik. Kõigis kolmes piirkonnas on meil täna võimekus olemas seda teha, aga Põhja piirkonnas on ligikaudu pool kogu elanikkonnast, aga nakkuskordaja kasv tekitab juurde uusi nakatunuid. Praegu on efekt, kus sa valad põhjatusse kannu vett, mis mitte kunagi täis ei saa. Samamoodi on lisajõududega terviseametis. Saadame igale haigele sõnumi ja teeme robotkõne koos juhistega. Ärge võtke seda kui saamatust, vaid võtke seda kui appikarjet. Väikses ühiskonnas ei saa käituda nii, nagu terviseamet suudaks kõike. Katsume teha koostööd.
Lanno: testi hind on 45 eurot. See on see koht, kus me peaksime vaatama, kas saame seda arvu väiksemaks viia, kui ma annan ise märku kõigile sõpradele, kellega ma olen sel päeval kokku puutunud.
Küsimus testimise probleemide kohta. Kiik: kohaneme, korraldame ringi, et vastata nõudluse kasvule.
Küsimus: Oli juttu sellest, hakatakse tegema järelevalvet nende üle, kes piiranguid rikuvad. Milliseid rikkumisi kontrollitakse ja kas need käivad. Lanno: Meie põhiline eesmärk on katkestada nakkusahelad ja seda saame katkestada kahel erineval moel. Üks on nakkusekandjast olla eemal vähemalt 14 päeva. Teine võimalus on panna mask ette. Nende juurde kuulub ruumi sisse lubatavate inimeste osakaalu vähendamine. Kõiki need meetmeid saab jälgida terviseamet, kõiki neid meetmeid saab järgida ka igaüks ise. Kui kõik peaksid reeglitest kinni, ei oleks üldse vaja kedagi kontrollida. On väga palju juhtumeid, kus meil selgitustööga õnnestub inimestega kokkuleppeid saada. On juhtumeid, kus inimene põhimõtteliselt ei soovi seda teha või mõni ettevõtja, kes ei soovi meetmeid rakendada, siis on võimalik määrata sunniraha.
Algab küsimustevoor
Friedemann: on perearste, kes on jäänud vaktsineerimisest maha või ei ole tellinud vaktsiine. Praegu selgitatakse välja põhjuseid. Osa perearste on ka haigestunud.
Friedemann: Olime sunnitud sel nädalal vähendama vaktsiinitarneid nimistu kohta, sest on tulemas palju teisi doose. Need tuleb esimesena tagada.
Friedemann: oleme jõudnud 20 protsendi hõlmatuseni 80aastaste ja vanemate seas.
Friedemann: mitmes paigas on õpetajad vaktsineeritud. Selle nädala lõpuks saavad 2/3 koolitöötajatest vaktsineeritud.
Haigekassa esmatasandi teenuste osakonna juhataja Külli Friedemann: koolitöötajate vaktsineerimine on töös, eilse seisuga on vaktsineeritud 4108 inimest. Alla 70aastaseid koolitöötajaid vaktsineeritakse AstraZeneca vaktsiiniga. Vanemaid vaktsineeritakse Pfizeri ja Moderna vaktsiiniga.
Kiik: Mõnda aega läheb asi halvemaks, enne kui ta hakkab minema paremaks.
Kiik: Seekord tuleb vabariigi aastapäev teisiti, mida tuleks tähistada väikses seltskonnas, pereringis, värskes õhus.
Kiik: meie tervishoiutöötajad väärivad märksa rohkem tunnustust, kui nad on saanud. Inimesed töötavad 24/7. Tervishoiuvaldkond töötab ka pühade ajal ja nädalavahetusel, kuid ka nemad peavad puhkama.
Kiik: Sel nädala ootame üle 20 000 vaktsineerimise. Aga meil tuleb aru saada, et vaktsiine ei ole nii palju, et sellega saaks koroonaviiruse olukorra kontrolli alla. Vaktsiinimahud tõusevad, aga enne kevadkuid ei ole Eestis piisavalt vaktsiine.
Kiik: ei ole katsetamisruumi, vaid tuleb veenduda, et nakatumiskordaja jõuab alla ühe. Isegi 1 või 1,1 on liiga palju. Valitsus jätkub täna arutelu ning oleme planeerinud jõuda otsusteni neljapäeval.
Kiik: olukorra kontrolli alla saamiseks on vaja täiendavaid piiranguid.
Sõna võtab Tanel Kiik.
Lanno: olukord on väga raske, surve haiglatele on hästi suur. See on kandunud Põhja-Eestisse. Haigestumise enda intensiivne on endiselt väga kõrge. Harjumaal võib seda nimetada epideemiliseks. Kui me vaatame seda, et nakatumiskordaja on tõusnud 1,2ni, siis loeb iga juhtum, kes nakatab alla ühe inimesi. Kõige olulisem asi on see, et see haigestunute pealekasvu kiirus on viinud terviseameti Põhja piirkonna töö kreeni. Me oleme pöördunud erinevate tööandjate poole, et nad korjaksid kokku lähikontaktsete andmete kokku. On kätte jõudnud see hetk, kus iga inimene võiks mõelda sellele, kuidas tema suudab tervena koju jõuda nii, et ta nakkust kaasa ei võtnud.
Kiik: COVID-19 olukord on täna kriitilisem kui kunagi varem. Seda näeme haiglas viibivate inimeste ja nakatunute arvust ning nakatumise kiirusest. Haiglaravi vajavate inimeste arv kindlasti tõuseb. Valitsus mõistab olukorra tõsidust.
Lanno: Siit elust lahkuma pidanud inimeste arvu poolest on Eesti olnud suunanäitajaks positiivses mõttes.
Lanno: Oluliselt on vähenenud hoolekandeasutuste kollete arv. Tänane seis, mis on ühtemoodi raske, on saanud vaktsineerimiste tõttu osaliselt leevendust. Vähenenud on ka hoolekandeasutustest haiglasse võetud inimeste arv. Märgatavalt on langenud ka arstide ja õdede haigestumus.
Lanno: on läbi uuritud 531 proovi, millest 14 protsenti on Ühendkuningriigi tüvi. Nende juhtumite hulk ei ole olulisel määral tõusnud.
Lanno: suurimad kohad, kus nakkus tuli, oli Rootsi, Venemaa ja Soome.
Lanno: kodu nimetamine nakkusallikaks on lihtsam, aga kui üks samm varasemaks mõelda, on võimalik öelda, kus see nakatumine tegelikult aset leidis.
Lanno: 0-18 vanuses lapsed nakatuvad kodus. 30 protsenti tööealistest ei oska arvata, kus nad selle nakkuse said. Üks kolmandik eakaid ei oska öelda, kust nad selle nakkuse said.
Lanno: Teadmata nakkuse saamise osakaal on üks kolmandik. Umbes viis protsenti on neid, kes saavad haiguse sõpruskonnast, eraürituselt, trennist jne.
Lanno: kui vaadata, kus nakkus levib, siis pigem on esmane nakkuse kaasatoomine töölt või haridusasutusest, kust see viiakse koju ja siis tööle tagasi.
Lanno: Kui võtta nakkuskordajat, mis jõudmas 1,2 lähedale, siis täna vaadates seda üle nelja suurema piirkonna vaates, siis ei ole ühtegi piirkonda, kus see oleks langustrendis. 2000 nakatunu piirini jõuda kahe-kolme nädala vaates ei ole väga keeruline. 10. eluaastast näitavad vanusegrupid kasvutrendi. Langustrendi näitavad vaid väga väiksed lapsed ja vanemaealised.
Lanno: Harjumaa on suunanäitaja olnud kogu Eestile. Teine probleemkoht on Ida-Virumaa, lisaks ka Saaremaa ning võru- ja Põlvamaa. 500st ülespoole on näitajad 11 maakonnas. Saaremaa number 1260 on tõenäoliselt kõige ärevamaks tegev, sest meil on kõigil meeles, mis oli kevadel. Positiivsete testide osakaal on 20 protsenti ehk iga viies. See olukord vajab tähelepanu. Harjumaal oli 28,8 protsenti juurdekasv.
Lanno: Eestile lisandus seitsmendal nädalal 22 protsenti nakatunuid. Eesti on Euroopas teisel kohal. Kui kõik jätkub samamoodi, siis esimeseks tõusmine ei ole keeruline.
Lanno: uus kasvunurk on oluliselt suurem kui novembri tõusus. Ainus, kes näitab tõusutendentsi, on Soome.
Üllar Lanno: kui vaatame üleüldist laiemat vaadet, siis maailmas ja Euroopas on nakkusnäitajad alla minema ja on olnud langustrendis olnud ligi kuus nädalat. Samas Eestis platoosarnane olukord, mis tekitas tunde, et kas nüüd hakkab paremaks minema, on läinud hoopis halvemaks.
Pressikonverents algas.
Tervise- ja tööminister Tanel Kiik, terviseameti peadirektor Üllar Lanno ja haigekassa esmatasandi teenuste osakonna juhataja Külli Friedemann annavad täna kell 13 pressikonverentsi, et rääkida COVID-19 hetkeolukorrast Eestis.
https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/graafikud-terviseamet-viimase-oopaevaga-lisandus-962-positiivset-koroonatesti-suri-13-haigestunut?id=92648255

Koroonaviirus SARS-CoV-2

  • Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
  • COVID-19 haiguse sümptomid on sarnased gripile. Viiruse levinumad sümptomid on köhapalavik ja hingamisraskused. Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
  • Vaata koroonaviirusesse nakatunute statistikat Eestis!
  • Loe lähemalt koroonaviiruse ja kehtivate piirangute kohta valitsuse erileheküljelt kriis.ee!