VIDEO | Artur Talvik Elurikkuse erakonnast: üheprotsendiline toetus meid ei morjenda. Usun, et saame riigikokku

 (170)

Unistuste Eesti vundament on rahvahääletused ning raha on siin elus teisejärguline - nii võiks lühidalt kokku võtta Elurikkuse erakonna visiooni. Kuigi partei toetus on praegu pea olematu, loodetakse Artur Talviku sõnul parlamenti pääseda.

"Siin me nüüd oleme," hõikas partei üks algatajaid Lauri Tõnspoeg täna Balti jaama turu hoone teisel korrusel peetud pressikonverentsi alustuseks. Koht oli omamoodi sümboolne - asutajad istusid suure klaasseina ees rivis, taamal kauguses paistmas Stenbocki hoone. Eks sealt valitsuse juhtimine ole iga partei siht.

Meenutuseks - viimaste arvamusküsitluste põhjal on nende toetus aga napi protsendi kanti. Ka meedias pole neist eriti juttu olnud. Teised erakonnad tegelevad juba ammu kampaaniaüritustega ning jagavad pastakaid ja helkureid. Rääkimata telereklaamidest. "Meie oleme vahepeal tegelenud sisulise tööga," rääkis Tõnspoeg. Fookuses olnud näiteks see, kuidas võidelda korruptsiooniga ja kaitsta loodust.

Nüüd tuldi välja oma visiooniga nimega "Nutikas maheriik Eesti". Sel on viis haru (nii nagu ka nende logol oleval elupuul). Elurikkust hoidev ja taastav majandus; kaasaegne ja rikastav haridus; alt-üles toimiv rõhus riik; kogukondlikkus ehk hajus riik; kõikehõlmav julgeolek ja kindlustunne.

Neil olid mainitud punktid ajakirjanikele jagatud lehtedel ka lahti kirjutatud. Neisse süüvides, aga mingeid konkreetseid planeeritud lahendusi pole, on üldised sihid. Näiteks majanduse osas: see tähendab kestlikku metsandust, rohelisi linnu, mahepõllundust ja säästvat merendust, mis arvestavad loodushoiu ja -kasutuse tasakaalu. Muudame Eesti elamisväärseks nii praegustele kui tulevastele põlvkondadele läbi nutikalt ja energiasäästlikult üles ehitatud elukorralduse ning tervislikult mahedate eluviiside.

Seotud lood:

Kui kerkis jutuks maksupoliitika, viitas Artur Talvik kiirelt: "Maksudega mängima ei pea, maksukoormust ei tohi suurendada." Siiski torkas Lauri Tõnspoeg vahele: "Mulle meeldiks küll, kui aktsiise langetataks." Üldiselt aga kõlaski pressikonverentsil viibinute jutust, et rahast ei peaks liiga palju mõtlema. Partei logo kujundanud Piret Räni sõnas: "Raha ei pea meie elu juhtima!"

Ent riigi juhtimine on siiski keerukas protsess. Delfi küsis partei eestvedajalt Talvikult, kas lisaks visioonile on neil näiteks mõtteis mõni vajalik seadusemuudatus või investeering? "Meie põhiline lubadus on see, et inimestel on suurem otsustusõigus, selle nime tegutseme. Teine lubadus on mahedast nutiriigist. Neid kahte asja kokku pannes on lubadusi väga palju," arutles ta ja lisas, et näiteks Rail Balticuga seoses oleks vaja planeerimisseaduses muudatusi. Otsustusõiguse all peab ta silmas erinevaid rahvahääletusi.

Just Rail Baltic on elurikkuslaste fookuses. Veebis korraldatakse küsitlus (partei ise nimetab seda rahvahääletuseks - toim), kus uuritakse, kas seda toetatakse või mitte. Kõrvalt tekib muidugi küsimus, kas Rail Baltic on praegu ühiskonnas teema number üks, räägitakse ikka näiteks rändeleppest, ühiskonna lõhestumisest. "Ma arvan, et kõige tähtsam teema on ühiskonna lõhestumine ja rahvahääletus on see, mis võiks olla Eesti inimese jaoks kõige tähtsam, mitte Rail Baltic konkreetselt," arutles ta, et see oleks tasakaalustav jõud.

Partei toetus on praegu napp. On üldse lootust riigikokku pääseda? Talvik on selles veendunud. "Üks protsent meid praegu ei morjenda," vastas ta ja viitas, et täna oli neil esimene sõnakam väljaastumine, kampaania avalöök. Talvik usub, et neid võiks valida inimesed, kes tahavad muutusi selles suunas, et ise rohkem otsustada. "Neid on praktiliselt iga erakonna toetajaskonnas." Ta ei tahtnud seada kindlat numbrilist sihti valimistulemuse osas, aga märkis: "Mõistlik vähemalt 10-11 kohta, millega komisjonid kaetud ja koalitsiooni kokkupanekul oleks jõudu."

Esimeest Elurikkuse erakond ei vali, küll aga pannakse 13. jaanuaril paika peaministrikandidaat. Pärast üldkogu kinnitatakse ka valimisnimekiri. Täna ei öeldud, kui suur esindus neil valimistel on, küll aga märgiti, et kandidaadid on kõigis valimisringkondades.

Riigikogu valimised toimuvad 3. märtsil.