Samas hoiatas ta liialdustesse kaldumise eest ja kinnitas, et on vale arvata, et kõik – sajad ja tuhanded – annetajad ja tema isegi on annetanud kuritegelikku või hämarat päritolu raha. „Võiksime olla kindlad, et enamik annetanutest on teinud annetuse oma isiklikest võimalustest lähtudes,” sõnas Aaviksoo.

Samas märkis ta, et kui mitmed inimesed on väitnud, et nad pole annetanud oma raha, siis ei tohi sellest ka mööda vaadata, ning nagu märgiti Eesti Päevalehe juhtkirjas, siis võiksime kasutada võimalust süsteemi paremaks teha. Aaviksoo sõnul poleks mõistlik luua erakondadest kõrgemal, eraldi seisev organisatsioon, kuid igal juhul pole poliitilise struktuuri usaldusväärsuse vähenemisest kasu kellelegi.

Aaviksoo lisas veel, et kriitika baasilt on varemgi ekraanile tuldud ning tõi selle välja ühe variandina, miks Silver Meikar teema päevavalgele tõi. Samas märkis ta, et on hea, et teema on üles võetud ning kuna erakonnad on tema sõnul valdavalt vastutustundlikest inimestest koosnevad organisatsioonid, siis suudavad nad kindlasti midagi ära otsustada.

Välisminister Urmas Paet märkis, et nii tema kui ka peaminister Andrus Ansip olid skandaali puhkemise ajal Chicagos NATO tippkohtumisel ja Reformierakonna juhatuses ega volikogus pole teemat arutatud, küll aga on seda tema kinnitusel plaanis teha. Paet avaldas ka lootust, et prokuratuur selgitab välja, mis toimus ja mis mitte. „Laiemas plaanis on üldistused kiired tulema ja see iseenesest ei ole hea,” hoiatas Paet.

Reinsalu: lahendusi peaks pakkuma erakonnad

Brüsselis lähetuses olevat peaministrit Andrus Ansipit asendav värske kaitseminister ja täna esimest korda valitsuse pressikonverentsi juhtinud Urmas Reinsalu ütles, et pole võimalik ega mõistlik eitada, et meie demokraatia toimimise ja usaldusega on probleem.

Reinsalu kõneles, et kui probleem on erakondade rahastamise süsteemiga, siis peaks lahendusi pakkuma samuti erakonnad. Seda muuhulgas usalduse taastamiseks. IRL-il on Reinsalu kinnitusel selleks mitmeid ideid ning samuti väärib tõsist arutelu sotside idee, et valimiskuludele võiks seada üldise ülempiiri. Enamikes Euroopa Liidu riikides on Reinsalu sõnul seda ka tehtud.

Juriidiliste isikute annetuste keelu poolest pole Eesti Reinsalu kinnitusel unikaalses positsioonis, kuna samuti on keeld näiteks Poolas, Prantsusmaal ja Bulgaarias. Paljudes riikides on mehe sõnul juriidiliste isikute annetustele ka eraldi ülempiirid. Ühesõnaga ei kiirusta Reinsalu seose tekitamist juriidiliste isikute annetuste legaliseerimise ja läbipaistvama erakondade rahastamise vahel ning ei õhuta ka ühest äärmusest teise hüppamist.

Kolmas küsimus on Reinsalu hinnangul järelevalve tõhusus ning ta märkis, et selleks on loodud eraldi organisatsioon, kus on eri institutsioonide esindajad ning parlamendiesindajaid seal pole. Reinsalu avaldas ka arvamust, et parlamendi erakonnad võiks luua töörühma, et nõnda konsensust otsida. Luua ettepanekute paketi, see läbi töötada ja seda arutada.

Prokuratuur on justiitsminister Kristen Michali juhitava justiitsministeeriumi alluvusse kuuluv asutus. Reinsalu hinnangul peaks küsimusele, kas siin on huvide konflikt, vastama valitsusjuht. Reinsalu sõnul on ta aga kindel, et uurimisasutused suudavad säilitada neutraalsuse ükskõik, milliste asutuste ja isikute uurimisel, ning need on võimelised tegema uurimistoiminguid ja juhtumeid erapooletult käsitlema. Samuti on Reinsalu hinnangul selleks võimeline erakondade rahastamise järelevalve komisjon.