Tartumaa veterinaarkeskuse juhataja Anneli Kask ütles Tartu Ekspressile, et Rehepapis toimuv lindude eksponeerimine on vastuolus loomakaitseseadusega. „Ühtegi luba lindude pidamiseks me ettevõttele andnud ei ole ning sellisest lahendusest saime teada alles peale avamist ise kohal käies,“ sõnas Kask.

Naise sõnul on seaduste järgi miljöökujunduses lubatud kasutada vaid akvaariumikalu. „Tegemist pole loomaaia, zoopoe ega linnupargiga ning olgugi et selline element tõmbab magnetina inimesi ligi, tuleb omanikel kindlasti mõni teine lahendus leida,“ ütles Kask. Veterinaarkeskuse juhataja sõnul ei sobi lindude pidamine toitlustusettevõttesse juba hügieeni pärast. Teisipäevasel kokkusaamisel restorani esindajatega tegi veterinaarkeskus vastava ettekirjutise vastuolu kohta seaduses ning ettevõttele anti aega kaks nädalat uue lahenduse leidmiseks.

Eesti Loomakaitse Seltsi liige Maarja Mälli sõnul on lindude jaoks kindlasti kõige häirivam see, et puuris pole neil mingisugust varjualust. „Samuti ei ole kindel, et linnud saavad vajaliku aja ööpäevast pimeduses olla,“ rääkis Mäll. Mälli sõnul vajavad kanad seedimise ja enda pesemise jaoks liiva, mida ta Rehepapi puuris ei näinud. Mälli sõnul pole buffet-restorani omanikud kindlasti spetsialistid, kes oskaksid hinnata seda, kuivõrd keskkond linde traumeerib.

Rehepapi tegevjuht Karl Kermes ütles, et idee tuua suur linnupuur oli eelkõige sisekujundaja mõte. Puuri valiti Aasia päritolu kääbuskanad ja Aafrika naerutuvid, mida tihtilugu tsirkustes kasutatakse. Linnud valiti välja ning toodi Jaaniraotu linnupargist. „Linnupargi omanik Valeri Kostin ongi see, kes meid oma nõu ja jõuga siin aitab,“ lausus tegevjuht. Linnupargist saavad Rehepapi linnud spetsiaalset toitu ja vaktsiine. Seda, et lindudel söögikohas mingil moel halb võiks olla, Kermes ei uskunud, sest ka linnupargis elavatakse puuris ning restoranis olev puur on tema sõnul piisavalt suur.