Veteranid tahavad Sinimägesid kaitse alla
„Üle kümne aasta tagasi tunnistati kõnealune piirkond ajaloomälestiseks, kuid siiski ei ole ala täpselt fikseeritud,” selgitas Eesti Päevalehele arheoloog Mauri Kiudsoo, kes kuulub ka 20. Eesti relvagrenaderide diviisi veteranide ühendusse. Kiudsoo tunneb muret ennekõike ebaseaduslike väljakaevamiste pärast, mis võivad Sinimägede lahingupaigas aset leida.
„Seni, kuni ala pole kaitsevööndis, saavad inimesed seal käia detektoritega sõjaaegseid esemeid otsimas, kaevates üles paljude sõdurite viimse puhkepaiga,” põhjendas Kiudsoo ala kaitsmise vajadust.
Praegu on kaitse alla võetud Grenaderimäel asuv rist ja seda ümbritsev ala 50 meetri raadiuses, nagu näeb ette muinsuskaitseseadus. Kiudsoo sõnul on tegemist aga kõigest ühe osaga lahingupaigast, seetõttu soovivad veteranid kaitsevööndiks nimetada nii Grenaderimäe, Lastekodumäe kui ka Kõrgendiku 69,9 kuni Soome laheni välja.
Sinimägedes toimusid 1944. aasta kevadtalvel ja suvel ühed Eesti ajaloo verisemad ja raskemad lahingud. 1943. aastal ehitasid Saksa väed Sinimägede joonel välja nn Tannenbergi kaitseliini. Veebruaris tõkestasid Sinimägedes kaitsel olnud relva-SS-i 20. diviisi vabatahtlikud eestlased, taanlased, norralased, hollandlased ja valloonid Nõukogude 2. löögiarmee läbitungimiskatse. Juuli lõpus ei õnnestunud Punaarmeel taas Sinimägedest läbi Tallinna peale murda.
Saksa armeeüksused hoidsid Sinimägedes positsioone septembri keskpaigani, ägedad lahingud Sinimägedes kestsid 10. augustini.
Sinimägede kaitselahinguid peetakse rängimaiks, mida Eesti aladel kunagi peetud, hinnanguliselt sai mõlemal poolel surma kokku üle 100 000 võitleja
Sinimägede lahingute eest autasustati paljusid eestlasi Saksa armee kõrgete autasudega.
Homme kogunevad veteranid Sinimägedesse meenutama 1944. aasta lahinguid.
