Veteran: Sinimägede lahingu võitis Soome
64 aastat tagasi Sinimägedes peetud lahingud olid ühed verisemad, mis Eesti pinnal toimunud. Vastamisi olid umbes 45 000 meest Saksa poolel ning sellest pea neli korda rohkem mehi punavägedes. Kerde sõnul oli umbes kolmandik Saksa mundris võidelnuist eestlased, teist samapalju vabatahtlikke tuli Hollandist, Belgiast ning Skandinaaviast.
Kerde sõnul oli eestlastel juba 1944. aasta algul selge, et Saksamaa kaotab sõja. Saksa armeega liituti sõja lõpul vaid seetõttu, et see oli ainus võimalus taastada Eesti iseseisvus, rääkis Eesti relvagrenaderide diviisi veteranide ühenduse juht Kerde.
"Me pidime tegema kõik võimaliku, et venelased ei vallutaks meie maad ning et rahu sõlmitaks enne seda," selgitas Kerde.
Kuigi Nõukogude Liit vallutas lõpuks siiski kogu Eesti, andsid eile Sinimägedesse kogunenud veteranid lahingu tähtsusele ühese hinnangu - rinde peatamine Kirde-Eestis andis tuhandetele eestlastele aega kodumaalt põgeneda ning Soomele võimaluse sõlmida rahu parematel tingimustel.
"Kui Vene tankid oleksid olnud Tallinnas, siis Tallinnast oleks olnud kerge rünnata Helsingit. Tõenäoliselt oleks kogu Soome hävinud või oleksid soomlaste rahutingimused olnud märgatavalt halvemad," rääkis ajalehele eile Sinimägede mälestusüritusel osalenud endine välisminister Trivimi Velliste.
Tema hinnangul pidi Eesti valima sõjas kahe röövli vahel ning otsustati peatada neist Eestile ohtlikum.
Lisaks eestlastele oli eile Sinimägedesse saabunud veterane nii Taanist, Norrast kui Rootsist. 85-aastane taanlane Ellef Rasmussen ei salanud, et et liitus SS-vägedega poliitilistel pühgjustel. "Võitlesime, et tänapäeva noored saaksid elada normaalset elu," rääkis ta.
Sinimägede lahingupaika oli eile tulnud ka mõnikümmend Eesti neonatsi.
