Gasum teatas, et LNG terminali ehitamist kavandatakse kas Inkoo vallas asuvasse Joddbölesse või Porvoo linnaossa Tolkkineni. Gasumi teate põhjuseks oli soov teavitada Eestit terminali rajamise kavast, et Eestil oleks võimalik reageerida terminali võimalikele meid mõjutavatele keskkonnamõjudele.

LNG ehk veeldatud maagaas on maailmas kiirelt kasvav gaasi transportimise viis, mis võimaldab gaasi üle merede viia kohtadesse, kuhu maismaal asuv torutransport seda ei võimalda.

Eesti elektri põhivõrgu haldaja Elering tegeleb ka Eestisse LNG terminali rajamise võimaluste uurimisega. Eesti terminali rajamisele oleks suureks kasuks ka gaasitoru Soomega, mis muudaks projekti majanduslikult tasuvamaks.

Eleringi juht Taavi Veskimägi kommenteeris, et Soome LNG terminali ehitamise keskkonnamõjude hindamise programm ei peagi riikidevahelise gaasitoru teemat sisaldama.

Kahe riigi vahelise gaasitoru ehitamist arutavad endiselt mõlema riigi valitsused ning isegi kui seda ei ehitata, siis ei peata see Eesti LNG terminali ehitamist. "Eesti LNG terminal tehakse selle võrra väiksem ning ta jääb rahuldama vaid Balti riikide vajadust," teatas Veskimägi.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) pressiesindaja Rasmus Ruuda sõnul on Eesti-Soome gaasitoru Balticconnector eraldiseisev projekt, mis on prioriteetse projektina toodud nii üleeuroopaliste energiavõrgustike määruses kui ka Läänemere energiaühenduste rajamise projektide osas.

"MKMi hinnangul on Balti riikidele ja Soomele mõistlik rajada üks, regionaalne LNG terminal. Praegu toimub Euroopa Komisjoni tellimusel analüüs, milline võiks selleks olla parim asukoht. Ühe võimaliku asukohana tuleb kindlasti kõne alla ka Soome lõunarannik, eeldades Balticconnectori rajamist," selgitas Ruuda.

Ta juhtis tähelepanu, et Soome LNG terminal on planeeritud kahe-etapilisena, esmalt selgelt Soome enda gaasi varustuskanalite mitmekesistamiseks ja perspektiiviga regionaalse terminali mahu tagamiseks. Samasugusest loogikast lähtuvad on projektiarendused ka Eestis.

Soome-Eesti gaasitorustike ühendamise võimaluse uuring algas juba 2004. aastal. Projekti käivitajad olid AS Eesti Gaas ja Soome maagaasiettevõte Gasum.

Balticconnector koosneks 79 kilomeetrist mere all ja 49 kilomeetrist Eesti maismaal ja Soomes 107 kilomeetrist.

Maismaal on Soome poolel Inkoo ühendus loomisel. Eesti poolel alustas Eesti Gaas Balticconnectori projekti Kiili-Paldiski osa planeeringutega 2006 aastal. Tänaseks on Kiili-Paldiski gaasitrassi teemaplaneeringud kahes omavalitsuses kehtestatud ja neljas vallas lõppmenetluses.