Veskimägi: majandusprognoosi meetodid ei kehti
Seega on ka rahandusministeeriumi seekordne prognoos 2009. aasta suhtes jätkuvalt optimistlik, kuigi ligi kolmeprotsendilit majanduskasvu võib käsitleda ka hälbena nullist — meie prognoosimise võimaluste “täpsuse” juures.
Veskimägi väitis, et ekstrapolatsioonidele põhinevad lineaarsed prognoosimise meetodid ei tööta tänapäeval enam. “Need põhinevad metoodikal, kuidas on inimesed varem analoogsetes olukordades käitunud,” nentis Veskimägi. “Aga analoogseid olukordasid ei ole globaalselt kunagi varem olnud. Maailmas on mõned asjad täiesti teisiti nagu nad ei ole kunagi varem olnud. Ja see ei võimaldagi täpselt prognoosida. See pole rahandusministeeriumi süü, et nad eksivad.”
Veskimägi lisas, et kuna on enneolematult ettearvamatud ajad, tuleb maksku mis maksab valitsussektori eelarve tasakaalu saada. “Sellistel aegadel hoiavad targad inimesed konservatiivset joont. Sest kui me ei suuda seda 2009, ei suuda me seda enam ammugi 2010. Ehk kõik muud poliitikad tuleb allutada eelarvepoliitikale ja kulutada just nii palju või veidi vähem kui meil tulusid laekub.”
Veskimägi lisas, et ta rääkisin seda kõike 2007. aasta täiendava lisaeelarve tegemise juures, 2008. aasta eelarve vastuvõtmise juures ja mis kõige olulisem 2008. aasta negatiivse lisaeelarve tegemise juures, et plaanitav kärbe pole piisav. Valitsus on olnud ülioptimistlik ja alati käinud kaks sammu tegelikust arengust järel. Selle tulemuseks on 2008. aasta valitsussektori defitsiit. Ja kahjuks jätkatakse sama rada, lõigata koera saba tüki kaupa ja mitte tehes vajalikku korrektsiooni ühekorraga ja järsult. Sellise poliitika viljaks on kõik suured valitsussektori võlad vanades EL liikmesriikides.
Esmaspäeval avalikustatud majandusprognoosis ennustas rahandusministeerium 2009. a majanduskasvuks 2,6% SKTst. Ühtlasi sai avalikuks, et ministrite ootusi lahutavad 2009. a eelarves tegelikkusest 13 miljardit krooni.
