Veskimägi: Ilma välisühendusteta oleks Eesti elektriga varustamise kvaliteet liiga kehv
Eesti elektrisüsteem kuulub Veskimäe sõnul koos teiste Balti riikide elektrisüsteemidega samasse sünkroonalasse Venemaa ja Valgevenega nn ühendatud Venemaa elektrisüsteemi.
Lepingute alusel on üldvastutus sageduse reguleerimise osas pandud sünkroonalas Venemaa süsteemihaldurile. See on loogiline, sest kui võrrelda Venemaa elektrisüsteemi Balti riikide elektrisüsteemidega, siis Venemaa elektrisüsteem on elektri tootmise ja tarbimise mahult oluliselt suurem ja seega näiteks Eestis paikneva tootmise ja tarbimise mõju ühendsüsteemi sagedusele on minimaalne.
Sageduse reguleerimine on korraldatud selliselt, et vajalik on teatud koguse erinevat liiki reservide olemasolu. Näiteks sageduse stabiliseerimiseks vajalikke primaarreguleerimisreserve, mis aktiveeritakse automaatselt sekundite jooksul hoiab praeguse sageduse reguleerimise korralduse juures ainult Venemaa süsteemihaldur oma elektrijaamades.
Lisaks on vajalik veel hoida sageduse taastamiseks ja erinevate elektrisüsteemide vaheliste võimsusvoogude planeeritud suuruste juures hoidmiseks vajalikke reserve. Selliseid reserve hoiavad kõik ühendelektrisüsteemi kuuluvad süsteemihaldurid. Meie osaleme koos teiste Balti riikide ja Valgevene süsteemihalduriga sageduse reguleerimisel läbi elektrisüsteemi vahelduvvoolu saldo tasakaalus hoidmise.
Eesti süsteem on tehniliselt võimeline Vene ja Läti liinide mitte töös olemisel isoleerituna sagedust hoidma sellisena, et süsteemi täieliku kustumise tõenäosus on üsna väike. Ja kindlasti lisab iga täiendava elektritootmisseadme lisandumine kaasa meie suutlikkusele jätta Eesti elektrisüsteem ellu eraldununa teistest süsteemidest. Eesti elektrisüsteemis on isoleeritult töötamise katseid läbi viinud. Viimane selline katse toimus 2009 aasta aprillis ja selle käigus töötas Eesti elektrisüsteem mõnda aega isoleeritult nii Venemaa kui ka Läti elektrisüsteemidest.
Samas väikeses süsteemis tuleb Veskimäe sõnul selleks tootmisseadmeid koormata märgatavalt ebaefektiivsemalt ja käigus hoida oluliselt rohkem reservvõimsusi, mis on rahaliselt vägagi kulukas. Samuti oleksid elektrisageduse kõikumised võrreldes tänapäevaste kvaliteedinõuetega lubamatult suured, põhjustades aeg-ajalt tarbijaseadmete väljalülitumisi.
Kui näiteks täna lülituks Narva elektrijaamades välja üks 200 MW-ne generaator, siis Eesti tarbija mingit mõju sageduse kvaliteedile tähele ei paneks ja puudujääv võimsus tuleks hetkeliselt lihtsalt meid Venemaa ja Lätiga ühendavate liinide kaudu. Kui sama asi juhtuks olukorras kui Eesti elektrisüsteem töötab isoleeritult, siis toimuks Eesti elektrisüsteemis sageduse langus, mis sõltuvalt olukorrast võib olla piisavalt järsk, et põhjustada tootmise ja tarbimise tasakaalu säilitamiseks tarbijate väljalülitamist vastava automaatika poolt.
Eelnevast lähtuvalt on nii varustuskindluse kui majandusliku otstarbekuse seisukohalt on mõistlik kuuluda suuremasse elektrisüsteemi, seetõttu ei ole meie lahendus mitte ainult Balti riikide desünkroniseerimise ühendatud Venemaa elektrisüsteemist, vaid liitumine kesk-Euroopa sagedusalaga. Kindlasti aga iga täiendav elektritootmisseade Eestis suurendab meie elektrivarustuskindlust ka olukorras, kus me oleme osa suuremast elektrisüsteemist.
