Veskimägi: eelarve jääb miljarditega miinusesse

 (66)
Taavi Veskimägi
Päevaleht/Pressifoto

Endise rahandusministri, Isamaa ja Res Publica Liidu poliitiku Taavi Veskimäe hinnangul jääb juba sel aastal riigieelarve vähemasti mitme miljardi krooniga defitsiiti, sest aasta viimastel kuudel ei laeku sotsiaal- ja tulumaks nii suures mahus, kui rahandusministeerium loodab.

Seni on valitsuse poliitikud prognoosinud defitsiiti tuleval aastal, kirjutab Eesti Päevaleht.

Ka Eesti Pank viitas eile tutvustatud majandusprognoosis eelarve tasakaalust väljanihkumisele ja defitsiidile nii tänavu kui ka tuleval aastal.

Sotsist rahandusministri Ivari Padari erakonnakaaslane Eiki Nestor teatas seepeale, et riigieelarve defitsiidi korral tuleb kasutada riigi reserve, mis Eestil on kogutud halbadeks aegadeks.

„Risk riigi tulude ja kulude kavandamisel on olemas igal aastal, sest riigieelarve tuleb koostada selle tarkuse ja ettenägelikkusega, mis on olemas septembrikuu lõpuks. Kõige tähtsam on, et meil on valmis reservid halvaks ajaks,” lisas Nestor.

Juba tänavu mitmemiljardilist puudujääki prognoosiv Taavi Veskimägi soovitas oma erakonnakaaslastel riigikogu rahanduskomisjonis tegeleda mitte rahandusministri poolt välja pakutud riigieelarve „kosmeetilise” muutmisega, vaid hoopis negatiivse lisaeelarvega.

„Ma võin mürki võtta, et juba sel aastal läheb riigieelarve defitsiiti,” rääkis Veskimägi eile Päevalehele. Kui viimase kuu jooksul on mitmed poliitikud eesotsas rahandusminister Ivari Padariga avaldanud kartust, et Eesti võib üsna reaalselt üle pika aja seista defitsiidis riigieelarvega silmitsi tuleval aastal, siis Veskimäe hinnangul on puuduliku eelarvepoliitika halvad tagajärjed käes juba sel aastal.

„Vaadates nii maksuliste kui ka mittemaksuliste tulude laekumist, võib hinnanguliselt öelda, et lõpetame aasta umbes 1,5% defitsiidiga,“ pakkus Veskimägi.

Peamised põhjused, miks riigieelarve tulud ei laeku, on Veskimäe hinnangul seotud aktsiiside ja käibemaksu alalaekumisega. Kuid novembris-detsembris on Veskimäe hinnangul oodata ka prognoositust tagasihoidlikumat tulu- ja sotsiaalmaksu laekumist.

Eelarvedefitsiit võib koalitsioonipoliitiku hinnangul kurjalt kätte maksta euroga liitumisel, sest paari aasta pärast võib Eesti olla võimeline täitma inflatsioonikriteeriumit, kuid juba 2010. aastal jääb Eesti praegust eelarvepoliitikat jätkates kimpu Maastrichti 3% nõudega.

„Kui laseme enda euroga liitumise võimaluse defitsiidis eelarvega põhja, siis võime ennast põlema panna,” lisas Veskimägi.

Refereeritud artikli originaaltekst Eesti Päevaleht Onlines