Vesilennukite angaaride rekonstrueerimise lisatööd lähevad maksma 2,32 miljonit eurot
Lisa- ja muudatustööde teostamise vajalikkust, nende mahtu ja sellest
tulenevat lepinguhinna muutmise põhjendatust hindas selle aasta jaanuaris
kokkukutsutud erapooletu ekspertkomisjon. Ekspertkomisjoni aprillis tehtud otsuse hinnangul on lisatööd õigustatud 2,32 miljoni euro ulatuses ning lisatöödest lähtuvalt võib ehituse valmimine pikeneda kuue kuu võrra.
„Lisarahastuse leidmine on kahtlemata suur väljakutse kõikidele
osapooltele, kuid paraku ka ainus viis täna muuseum lõplikult valmis saada ja külastajatele avada. Kindlasti püüab muuseum leida lisaraha ka
omavahenditest. Lõppkokkuvõttes on ju oluline, et Eesti mereajalugu
eesotsas allveelaevaga Lembit saab endale väärika kodu,“ selgitas Eesti
Meremuuseumi direktor Urmas Dresen. „Usun, et kui uus muuseum saab valmis, siis oli kogu ootamine ja pingutus seda vaeva väärt,“ kinnitas ta.
Kultuuriministeeriumi asekantsler Anton Pärn ütles, et kultuuriministeerium on esitanud 2012. aasta eelarveprojekti
rahandusministeeriumile ja taotleb tööde lõpetamise rahastamiseks lisaraha vastavalt Eesti Meremuuseumi vajadustele. Ka on esitatud taotlus rahastada jätkuvaid ehitustöid selle aasta eelarve valdkonnasiseste vahendite arvelt.
Tänaseks on angaaride kuplite sisemine rekonstrueerimine lõpetatud,
tulevasse muuseumisse on paigaldatud esimesed eksponaadid ning jätkub
väliala aktiivne korrastamine, mis peatus eelmisel nädalal allveelaeva
Lembit transportimise ajaks.
Tallinna Merepäevad toimuvad Lennusadamas planeeritud mahus – reedest pühapäevani saab tutvuda mitmete laevadega ja kuulata tasuta kontserte Lennusadama välialal. Avatud on suur laste mänguala koos tegevustelgi ja batuutidega. Vesilennukite angaarides sees toimuvad Helena Tulve ja Tarvo Hanno Varrese teose „Sool“ esmaettekanne ning etteregistreerimisega ekskursioonid.
Eesti Meremuuseum teatas juba kevadel, et vesilennukite angaaride
rekonstrueerimistööd osutusid töömahukamaks, kui projekt seda kirjeldas,
samuti osutus tegelik olukord märgatavalt keerulisemaks projektis
märgitust. Nii näiteks selgus rekonstrueerimistööde läbiviimise käigus, et betooni läbivate ning konstruktsiooni stabiilsusele ohtlike pragude maht on oluliselt suurem, kui see oli pinnalt nähtav ja proovidega kinnitatud ehk 1,6 km asemel 3,6 km. Lisaks kasvas armatuuride puhastamise maht enam kui poole võrra, 11 700 jooksva meetrini, ja konstruktsioonide avamisel selgus, et kasutada tuleb oluliselt enam erilahendusi, kui esialgselt näha oli.
Rekonstrueeritavad Lennusadama vesilennukite angaarid saavad koduks
interaktiivsele meremuuseumile, mis avab oma uksed järgmisel aastal.
Vesilennukite angaaride muuseumiks ehitamine hõlmab monoliitsest
raudbetoonist hoone restaureerimist, muuseumikülaliste teenindamiseks
vajalike ruumide ehitamist, krundi heakorrastust ning välistrasside
rajamist. Tegemist on maailmas ainulaadse objektide kooslusega – alates
arhitektuuriliselt unikaalsetest angaaridest kuni eksponaatide ja toimiva
sadamani.
Muuseumikompleks kuulub üleriigilise tähtsusega kultuuri- ja turismiobjektide nimekirja, mille väljaarendamise investeeringute kava on
kinnitanud vabariigi valitsus. Investeeringukava kaasrahastaja on Euroopa
Regionaalarengu Fond EASi meetme “Üleriigilise tähtsusega kultuuri- ja
turismiobjektide väljaarendamine” raames.
