Süüdistuse kohaselt tulistas toona 17-aastane Dmitri Štšerbakov 7. oktoobri hommikul 2005. aastal Tallinna kesklinnas Kreutzwaldi tänaval Riigi Kinnisvara AS-i juhatuse endist esimeest Tiit Ottist neli korda, kuid ei tabanud. Kolm kuuli jäid pidama majaseina, kuid üks kuul lendas üle tänava ning tabas kooli rutanud 16-aastast Veronikat pähe, kirjutab Eesti Päevaleht.

Üliraskes seisundis Veronika viidi Mustamäe haigla intensiivraviosakonda, kus ta 11. oktoobril teadvusele tulemata suri. Riigiprokurör Lavly Lepp süüdistas Štšerbakovi Veronika Dari tapmises ning Ottise tapmiskatses omakasu eesmärgil.

Kohtus peetud lõppsõnas väitis Štšerbakov väriseval häälel, et tema ei soovinud tappa ei Ottist ega ka Darit, ning avaldas kahetsust, et tal pole võimalik Veronika vanemate ees vabandada, sest neid kohtuistungil ei viibinud.

Štšerbakov tunnistas küll oma süüd, kuid tema kaitsja sõnul võib noormeest süüdistada kuritegeliku hooletusega surma põhjustamises. “Tegu polnud ettekavatsetud rünnakuga. Štšerbakov väitis, et tulistas nimelt Ottisest mööda ning ta ei tahtnud ju ka Dari surma,” selgitas Štšerbakovi kaitsja lõppkõnes ning avaldas soovi, et karistuseks määrataks Dmitril eelvangistuses veedetud kaks aastat ja kaks kuud.

Lavly Lepp ei pidanud Štšerbakovi kaitsja argumente siiski pädevateks. “Kui Štšerbakov tulistas, siis ta ju teadis, et relvast väljub kuul, mis võib tappa,” väitis Lepp ning nõudis Štšerbakovile kaheksa aasta ja kahe kuu pikkust vanglakaristust.

Koos Štšerbakoviga olid kohtu all veel viis süüalust. Neist kõige pikemat karistust nõuab süüdistaja Andrei Grišinile, keda süüdistatakse tapmiskatsele ning tapmisele kaasaaitamises ning tulirelva ja laskemoona ebaseaduslikus käitlemises. Nimelt andis Grišin süüdistuse kohaselt Štšerbakovile taparelva, kuid kohtualuse advokaat leidis, et selline fakt ei leia tõendust.

“Pole teada, kust Štšerbakov relva sai. Ei saa ju kuidagi väita, et Štšerbakov selle Grišinilt sai. Äkki olid nad lihtsalt olukorda üle vaatamas ning Grišin ei osanud Štšerbakovi sellist käitumist oodata,” leidis Grišini kaitsja, kelle hinnangul võib süüalust süüdistada kuriteost teatamata jätmises. Kaitsja palus samuti Grišinile mõista karistuseks juba ära istutud kaks aastat ja kaks kuud, kuid prokurör soovib Grišinile 12 aasta ja kuue kuu pikkust vanglakaristust.

Kokku on protsessil süüdistatavaid kuus. Tapmisele kaasaaitamises ning tulirelva ja laskemoona ebaseaduslikus käitlemises süüdistatakse Aleksander Semjonovit ja Nikolai Galkovskit, kellele nõudis prokurör vastavalt kaheksa aasta kolme kuu ning kümne aasta pikkust vanglakaristust. Lisaks Dari tapmisele kaasa aitamisele süüdistatakse Galkovskit ka teises kuriteos, kus tema juhitud inkassofirma nõudis jõhkrate ähvardustega noorelt mehelt 100 000-kroonise võla ära maksmist.

Semjonov on end osaliselt süüdi tunnistanud, kuid Galkovski esines kohtus väga ärritunud kaitsekõnega, kus nimetas kõiki tema vastu olevaid süüdistusi alusetuteks ning väitis, et sai näiteks Kreutzwaldi tänaval toimunust teada alles hiljem uudistes.

Ka isa ja poeg Vadim ja Vladimir Skorkin olid seotud teise kuriteoepisoodiga, kus kasutasid 100 000-kroonise võla tagasi saamiseks omavoli. Skorkinitele nõudis Lepp kuue kuu pikkust tingimisi vangistust kaheaastase katseajaga. Ka Skorkinid ei tunnistanud end lõppkõnes süüdi.