Viiruse leviku eelduseks on lähedane kontakt haige inimese kehavedelikega (verega, roojaga, uriiniga, süljega, spermaga). Terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna peaspetsialist Hanna Sepp ütles: „Kui COVID-19-sse nakatunud inimene köhib, aevastab või räägib satuvad õhku viirust sisaldavad piisakesed. Need viiruspiisakesed on üpris rasked ja seetõttu ei kandu õhus kuigi kaugele.“ Seni teadaolevalt võivad need kanduda maksimaalselt 2 meetri kaugusele. „Nende raskuse tõttu ei ole ka tõenäoline, et viiruspiisakesed pindadelt õhuvoolu tõttu edasi kanduksid,“ ütles Sepp.

Viiruspiisakeste pindadel säilivus sõltub ümbritseva keskkonna õhutemperatuurist ja keskmisest niiskusest. Toatemperatuuril ehk 22 kuni 25 kraadi, umbes 40-protsendilise suhtelise niiskuse juures säilib viirus kuni viis päeva. Mida kõrgem on temperatuur ja suhteline niiskus, seda kiiremini viirus hävib. Näiteks SARS-CoV-ga tehtud teadusuuringus säilis 80-protsendilise niiskuse ja 20 kraadi juures ööpäeva jooksul vaid kolm protsenti pinnal olnud koroonaviirustest. Seetõttu ongi märgkoristus olulisel kohal COVID-19 ennetuses.

Efektiivne meede pindadel oleva koroonaviiruse hävitamiseks on erinevad biotsiidid ehk mikroorganismide vastas lahused. Üks levinuimad on etanool. 70% etanooli lahus on piisav, et puhastada pinnad SARS-CoV saastusest.

Lisaks hingamisteede haiguste sümptomitega inimestega lähikontaktist hoidumisele aitab nakkushaigustesse haigestumist vältida hügieenireeglite järgimine, mille väga oluliseks osaks on korralik ja pidev käte pesemine.

Inimesed, kel on koroonaviirusega nakatumise põhjendatud kahtlus, peaksid helistama oma perearstile või perearsti nõuande telefonile 1220. Terviseseisundi halvenemisel tuleb helistada hädaabinumbril 112.

Terviseamet soovitab riskipiirkonnast naasnutel 14 päeva enda tervist jälgida ja kodus püsida. Sealjuures on iseenesest mõistetav, et sel perioodil ei külastata ka avalikke üritusi, huviringe, kaubanduskeskuseid ja muid taolisi kohti.