"Vene-Eesti suhete ajaloos on näiteid pretsedenditust eneseohverdusest, siirast sõprusest ning vastastikku kasulikust partnerlusest. Seetõttu olen veendunud, et baas meie riikide vahelisteks strateegilisteks suheteks on ammu valmis. Nende areng on vaid aja ja poliitilise tahte küsimus," kinnitas ta BNS-ile antud intervjuus.

Pleštšova sõnul on ühiskondliku koja käsutuses võimalused ja instrumendid, et osaleda Venemaa ja Eesti vahelise dialoogi sisseseadmise protsessis.

"Ent siin on vaja ka teatud delikaatsust. Arvan, et selline joon on omane paljudele minu kolleegidele, ning kujunenud olukorras on see üks peamistest kompetentsidest," selgitas ta.

Pleštšova toonitas, et kontaktide ja koostöö sisseseadmine Ühiskondliku Koja ning Eesti kodanikuühiskonna esindajate vahel on otstarbekas ja kasulik, "ning võimaldab meil üksteise kohta mõista asju, mida ei ole võimalik leheveergudel või lavastaja silma läbi lahti harutada".

"Ainult isiklik kontakt. Ühiskondlikul Kojal on olemas projekt "Investigating Russia", mille raames käivad meie riigis spetsialistid politoloogia, ajakirjanduse ja ühiskonnateaduste vallast, ning uurivad Venemaad oma silmade, kõrvade ja küsimuste abil. Ma olen selle programmi üheks organiseerijatest ning kutsun heameelega teie riiki selles osalema," selgitas ta.

Koja raames majanduse arendamise ja ettevõtluse toetamise komisjoni kuuluv Pleštšova kinnitas samuti, et "Venemaa ja Eesti majandused on postsovetlikus ruumis ühed integreeritumaist". "Hulgaliselt Venemaa ärimehi töötab Eestis ning suur hulk Eesti ettevõtjaid arendab oma äri Venemaal," kinnitas ta.

"Venemaa ja Eesti objektiivselt keerukate suhete taustal jätkub intensiivne majanduslik dialoog. Me suhtume sügava austuse ja mõistmisega Vene-Eesti komisjonide loomisse. Ühiskondlik koda suhtub suure huviga sellistesse ühise integratsiooni organitesse," viitas Pleštšova.

Kuuludes ka koja infopoliitika ja ajakirjandusvabaduse komisjoni, viitas Pleštšova, et "vaatamata positiivsele suhtumisele eestlastesse ning Balti riikidesse tervikuna, suhtub enamus Venemaa meediaväljaannetest hämmingu ja murega natsionalistlike meeleolude tugevnemisse piirkonnas". Rääkides poliittehnoloogiate tungimisest meediamaastikule, ütles noortemeedia arendamise keskust juhtiv Pleštšova, et miljoneid väljaandeid pole võimalik kontrollida.

"Praegu toimub sisu hiiglaslik nihkumine ajaveebi, mida ei ole praktiliselt võimalik kontrollida. See on ajakirjanduse teine tase. Infot mitte üksnes ei edastata, vaid seda ka arutatakse. Blogisfäär sunnib näitama tõde," märkis ta.

Ühiskondlik koda loodi Venemaal 2005. aasta kevadel ning selle eesmärgiks oli täiendada parlamendi kaht koda, pakkudes väljundi "ühiskonna häälele".

President määrab ametisse kolmandiku koja liikmetest. Nemad omakorda valivad veel kolmandiku ja kohalikud omavalitsused valivad viimase kolmandiku liikmetest.