Eesti Päevalehe andmeil on sellesisuline soov siinsete pädevate asutusteni jõudnud must valgel ja paberil.

Sellest ollakse teadlikud nii prokuratuuris kui ka kapos, aga info pole mitme allika kinnitusel enam mingi uudis ei sise- ega välisministeeriumis, riigikogus ega arvatavasti mujalgi.

"Mis puutub minu valmidusse vastata vene uurijate võimalikele küsimustele, siis võivad nad siia saata oma polkovnik Sidorovid ja loomulikult olen ma nõus koostöös Eesti uurimisasutustega nendega vestlema," avaldas Kross Delfile. "Iseasi, et Venemaa eesmärk ei ole selles asjas ju tõe tuvastamine, vaid võimalikult pikaajaline vale võimendamine."

Juba mõnda aega on usutud, et Venemaa pole Arctic Sea kaaperdamisjuhtumi käsitlemist tegelikult lõpetanud, kuid seni on seal suure sõuga pühendutud laevalt tabatud kaaperdajate üle kohtupidamisele, kellest nii mõnigi on seotud Eestiga.

Üle-eelmisel nädalal said viimased kaaperdajad Venemaal oma kohtuotsuse kätte. On paljutähenduslik, et Krossi süüdistatavana ülekuulamise soovist anti teada paralleelselt viimaste kohtulahendite selgumisega. Usuti juba ette, et kui Venemaa otsustab muid Arctic Seaga seotud niite uurima hakata, siis teeb ta seda hetkel, kui juba käes olevate inimeste kohtuasjad on n-ö eest ära saadud.

Seega polnud Tallinnas asuvate asutuste jaoks kõige suurem üllatus, kui Venemaalt saabuski kiri, milles palutakse Eesti ametivõimudelt koostööd, et tagada Eerik-Niiles Krossi ilmumine Moskvasse ülekuulamisele, kus talle soovitakse esitada küsimusi kui süüdistatavale. Kuid kahtlusi äratab tõik, et Vene pool pole sellist soovi avaldanud mitte ametliku õigusabipalve vormis, vaid lihtsalt kirjaga, millele pole lisatud mingeid tõendeid ega uurimismaterjali.

Venemaal võib vabalt olla kõikvõimalikke kahtlasi motiive, miks üritada Eerik-Niiles Krossi Arctic Sea kaasusesse mässida. Tegemist on üsna tuntud isikuga, kellel on pealegi põnev salateenistustega seotud taust — enne eraäriga tegelema hakkamist oli ta ju pikka aega üks Eesti informeeritumaid inimesi ja töötas valitsuse luurekoordinaatorina. Jätkates tegevust erasektoris keskendus ta paljuski samale valdkonnale, näiteks nõustas Gruusia valitsust Venemaa-konflikti ajal strateegilistes küsimustes.