Tšetšeeni vabariigi valitud presidendi Aslan Mashadovi tapmine praegu käsitletav teisiti kui poliitilise mõrvana, kirjutab Helme Eesti Päevalehe arvamusveerul.

„Mashadovi tapmise taustal omandab uue värvingu ka president Arnold Rüütli otsus Moskvasse mitte sõita,” kirjutab Helme. „Õigupoolest peaksid praegu kaaluma Vladimir Putini kutse tagasilükkamist ka kõik need demokraatlike riikide juhid, kes siiani on otsustanud 9. mai pidustustele sõita.”

Helme võrdleb Putinit Staliniga. „Venemaast kujuneb lähematel aastatel varjamatult revanšistlik paariariik, kus ksenofoobne sisepoliitika dikteerib agressiivse ning avantüristliku välispoliitika ning kus riigi ressursse ei rakendata mitte sotsiaalsete probleemide lahendamiseks, vaid deržaava eesmärkide saavutamiseks.”

Mashadovi tapjad on saanud autasud ja lubatud on ka Samil Bassajevi laip Groznõis rahvale vahtimiseks välja panna. „Kui palju on Venemaa Ivan Groznõi aegadest alates muutunud,” küsib Helme. „Ilmselt ootavad meid varsti uudised ka teibasse aetud imikutest ja emaihust välja lõigatud beebidest, kelle hukkamine on igati õige tegu, sest nagunii saaksid neist tulevikus ju terroristid.”

Helme teeb riigikogu Tšetšeenia toetus-rühmale ettepaneku vastu võtta kaastundeavaldus tšetšeeni rahvale ning saata see Aslan Mashadovi Londonis resideerivale eriesindajale Ahmed Zakajevile. „Sest maskid on langenud. Putin ja tema režiim on tõestanud, et jutud “uuest” Venemaast on vaid propagandamull.”

Igasugune lepituspoliitika Venemaa suhtes saab Helme sõnul anda vaid samasugust efekti, nagu andis 30. aastate lepituspoliitika Saksamaa suhtes. „Põrgutee on ikka sillutatud heade kavatsustega. Lõpeb aga ometi põrgus.”