Välisminister Urmas Paet tegi 21. veebruaril riigikogus ettekande Eesti välispoliitikast, kus ta peatus ka Vene temaatikal ning vastas küsimusele venimise kohta Eesti-Vene sõjahaudade lepingu sõlmimisel.

Paeti sõnul on lepingu sõlmimine Venemaaga olnud kõne all juba aastaid, kuid peamine probleem on selles, et ollakse väga erinevas seisus.

„Venemaa teab üldiselt väga hästi, kus asuvad Vene sõjaväelaste sõjahauad Eestis, kuid Eesti ei tea täpselt, kus on eestlaste sõjahauad Venemaal. Üks sõjahaudade lepingu teemaliste kõneluste objekt ongi olnud ligipääs Venemaa asjaomasele informatsioonile, ligipääs Vene arhiividele,” ütles Paet.

Välisministri sõnul ei ole Vene pool seni veel andnud lubadusi, et see säte saab vastavasse kokkuleppesse. Selleks, et lepingut sõlmida, peavad aga pooltel ikkagi olema võrdsed võimalused. „Niikaua, kui meile ei tagata sõjahaudade osas juurdepääsu Venemaa arhiividele, ei pea me võimalikuks sellelaadset lepingut sõlmida,” resümeeris Paet.

Venemaa välisministeeriumi esindaja Mihhail Kamõnini sõnul ei vasta Paeti ütlused tegelikule olukorrale, sest Vene saatkond Tallinnas tegi veel novembris 2007 ettepaneku alustada Eestiga konsultatsioone. Saatkond saatis ministeeriumi noodi, et Vene pool on valmis lepinguprojekti lisama punkti ekspertide lubamise kohta arhiividesse ja arhiivimaterjalide juurde. Ja seda vastastikuse kokkuleppe ning seadusandluse alusel, on kirjas Vene välisministeeriumi kodulehel.

„Kahjuks pole vastust meie ettepanekule siiani tulnud. Meile on arusaamatud läbirääkimiste faktide muutmise katsed, seda enam, et tegemist on meile äärmiselt tundliku — auväärse suhtumisega sõja- ja tsiviilhaudadesse — teemaga,” oli Kamõnin hämmeldunud.

“Väited, nagu oleks Venemaa nõustunud Eesti eksperte sõjahaudade lepingu alusel oma arhiividesse lubama või isegi teinud vastava ettepaneku, ei vasta tõele,” selgitas Delfile Eesti välisministeeriumi pressiesindaja.

“Eesti välisministeerium edastas mullu novembris Moskvale noodi, kus soovis teada, kas Venemaa Föderatsioonile on vastuvõetav Eestile oluline põhimõte, mille kohaselt mõlemad riigid tagavad teineteise volitatud uurijatele vaba juurepääsu kõigile poolte territooriumil asuvatele arhiivregistritele ja arhivaalidele, mis võivad sisalda informatsiooni matmispaikadest,” selgitas välisministeeriumi pressiesindaja.

Vene Föderatsiooni saatkonnalt laekunud vastusnoodis ei antud otsest vastust Eesti küsimusele. Nenditi vaid, et sõjahaudade lepingu läbirääkimiste käigus võiks muuhulgas arutleda arhiividele juurdepääsu käsitlevate sätete lepingusse lülitamise võimalikkuse üle. “Seega ei ole Venemaa tänaseni lubanud Eesti esindajatele juurdepääsu vastavatele arhiividele.”