Venemaa on mures eestivenelaste pärast

Venemaa välisministeeriumi ametlik esindaja Aleksandr Jakovenko teatas esmaspäeval, et Moskva on jätkuvalt mures rahvusvähemuste, eelkõige venekeelse elanikkonna olukorra pärast Eestis.

“See, et arvukad venekeelsete elanike ühendused ning valitsusvälised inimõigusorganisatsioonid jätkavad häirekella löömist tõendab, et Euroopa Liitu pürgivas Eestis pole mitte kõik korras,” ütles Jakovenko Interfaxi teatel.

Jakovenko tegi selle avalduse vastuseks ajakirjanike palvele kommenteerida Narva Vene Kodanike Liidu poolt augustis rahvusvahelistele organisatsioonidele saadetud kaebust, milles Eestit süüdistati diskrimineeriva poliitika ajamises.

Esindaja lisas, et pärast OSCE missiooni tegevuse enneaegset lõpetamist Tallinnas selle aasta alul pole olukord Eestis oluliselt muutunud.

Tema sõnul jääb Eesti üheks põhiprobleemiks massiline kodakondsusetus ja tõi näiteks, et mullu sai Eesti kodakondsuse vaid 3000 inimest 200.000 mittekodanikust.

“Sellise tempo puhul kestab naturalisatsioon kümneid aastaid, integratsioon aga on sisuliselt muutunud venekeelsete elanike assimileerimiseks,” ütles Jakovenko.

Jakovenko lisas, et tema andmeil on praktiliselt lahendamata probleem, mis puudutab niinimetatud illegaale ehk inimesi, kes seadusaukude tõttu ei saa seaduslikku staatust riigis, kus nad sageli on sündinud või kaua elanud.

Diplomaadi sõnul jätkab Eesti endise Nõukogude Liidu korrakaitseorganite töötajate väljasurumist tuues ettekäändeks nende väidetava ohu riigi julgeolekule. Samamoodi jälitatakse Eestis sõjaveterane, keda süüdistatakse genotsiidis ja inimsusevastastes kuritegudes, lisas ta.

Jakovenko rõhutas, et Moskva kutsub Tallinnat järgima inimõiguste alal kehtivaid üldtunnustatud rahvusvahelisi norme.

“Me loodame ka, et Narvast kostnud rahvahüüd, mida toetas 15.000 Eesti elanikku ning teised üleskutsed kaitsta selle maa venekeelset elanikkonda pälvivad rahvusvaheliste organisatsioonide ning maailma avalikkuse tähelepanu,” ütles Jakovenko.