Venemaa kritiseeris USA saatkonna avaldust märtsipommitamise kohta
“Erilist vastumeelsust ja nördimust tekitab ilukõne, mille kohaselt oli pommitamise eesmärgiks ei midagi vähemat kui “eesti rahva vaimu murdmine” võitluses okupatsiooni vastu, millele USA saatkond Eesti praeguste võimude järel taandab kogu nõukogude perioodi Eesti ajaloos,” seisab Vene välisministeeriumi teates, mis avaldati reedel ametkonna saidil, vahendab BNS.
“Tekitab kahetsust, et ameerika diplomaadid Tallinnas mahitavad järjekordselt vastutustundetult teatud jõudude katseid Baltikumis moonutada ajaloolist tõde ning ajada tülli Venemaa ja Eesti rahvast,” seisab dokumendis.
“Selline liin on ilmselges ebakõlas Vene-USA dialoogi konstruktiivse arendamise kursiga, solvates miljonite fašismiohvrite ning kõigi Hitleri-vastases koalitsioonis sõdinute mälestust,” teatas Vene välisministeerium.
Teates viidatakse, et Moskvas tekitab küsimusi USA saadiku Michael Polti osalus üritustes, mida Eestis märtsipommitamiste mälestamiseks korraldatakse, võttes arvesse Venemaa ja USA liitlassuhteid Hitleri-vastases koalitsioonis.
Vene välisministeerium nimetas “ülimalt küüniliseks” 1944. aasta 9. märtsil toimunud õhuoperatsiooni USA saatkonna poolset tõlgendust, mis nimetas seda šokeerivaks rahumeelsete ohvrite hulga poolest ning ebaefektiivseks sõjalises mõttes.
“Tahaksime meenutada, et antud sündmus, mida võltsijad praegu ajaloolisest kontekstist välja rebivad, oli nõukogude vägede lahingutegevuse osa Baltikumi vabastamisel natsistidest. Nagu teada, pidas Punaarmee toona veriseid lahinguid rindejoone lähistel Pihkva ja Tallinna suundadel,” kuulutab välisministeerium.
“Jutt ei käinud vaippommitamisest, millel oli mitte niivõrd sõjaline, kuivõrd psühholoogiline efekt, sarnaselt Inglise-Ameerika õhujõudude massrünnakutega Königsbergile 1944. aasta augustis ja Dresdendile 1945. aasta veebruaris, mille käigus hukkusid kümned tuhanded rahumeelsed elanikud,” teatas Vene välisministeerium.
9.märtsi õhtul ja sellele järgneval ööl heitsid Punaarmee lennukid kahes laines Tallinnale umbes 1725 lõhke- ja 1300 süütepommi. Rünnaku peamiseks sihiks olid rahulike elanike elurajoonid, mitte vähesed Tallinnas asunud sõjalise otstarbega rajatised. Rängalt sai kannatada Tallinna vanalinn Harju tänava ümbruses ja maha põles ka Estonia teater. Süttis Niguliste kirik, linnaarhiivi hoone Rüütli tänaval ja vaekoda Raekoja platsil.
