Venemaa: infosõda ei ole

Venemaa saatkonna Tallinnas pressiteenistus taunib Eesti ajakirjandust ja kinnitab, et mitte-eestlaste olukord jääb Moskvale esmatähtsaks ja pikaajaliseks suunaks nii kahepoolsetes suhetes Eestiga kui ka rahvusvahelisel tasandil.

Kommentaari kohaselt räägitakse Eesti pressis viimasel ajal sageli Venemaa poolt Eesti vastu seoses rahvusvähemuste olukorraga vallapäästetud “infosõjast”.

“Praktiliselt kõik juhtivad ajalehed annavad ruumi tuntud poliitikutele, vaatlejatele ja lehtede enda analüütikuile arvamuse avaldamiseks sel teemal,” leidis pressiteenistus.

Kommentaari kohaselt seostakse neis arvamusavaldustes Venemaa seisukoht Moskva rahulolematusega Balti riikide liitumisega NATO ja EL-iga, mis väljenduvat “jõuetuis katseis kaikaid kodarasse loopida,” kasutades selleks inimõiguste teemat.

Teised selliste materjalide põhiseisukohad taanduvad kommentaari kohaselt väiteile, mille järgi Eesti vastab Kopenhaageni nõuetele ning seetõttu on Venemaa huvi rahvusvähemuste vastu sekkumine Eesti siseasjadesse ja Moskva püüd viia rahvusvaheline üldsus eksiteele Eesti rahvusvähemuste tegeliku olukorra suhtes.

Kommentaari kohaselt on Venemaa oma seisukoha Eesti ühinemise suhtes NATO ja EL-iga korduvalt välje öelnud ning peab seda Eesti valikuks, mida ei vaidlusta.

“Eriline huvi humanitaarküsimuste vastu Eestis on aga tingitud sellest, et siin elab suur hulk meie kaasmaalasi, kelle saatuse suhtes ei saa Venemaa olla ükskõikne,” teatas pressiteenistus, meenutades, et Eestis elab maailmas suuruselt kolmas Vene kodanike väliskogukond — üle 100.000 inimese.

Kommentaari väitel ei ole Venemaa seisukohal midagi pistmist siseasjadesse sekkumisega, kuna see rajaneb selliste rahvusvaheliste institutsioonide, nagu ÜRO, OSCE, Euroopa Nõukogu ja Euroopa Komisjoni aruannetes sisalduvatel hinnangutel inimõiguste olukorra kohta Eestis.

Pressiteenistus kinnitas, et need organisatsioonid on korduvalt väljendanud muret seoses Eesti mittekodanike suure arvuga ja madala naturalisatsioonitempoga ning rõhutanud, et vähemuste kompaktse asustuse piirkondades on vaja luua kindlad tagatised nende keele kasutamisele ja emakeelse hariduse andmisele. Tunnistades, et Eestis on rakendatud teatud meetmeid nende soovituste täitmiseks, väitis kommentaar, et olukorraga selles küsimuses ei saa kaugeltki rahul olla. Ühe näitena tõi pressiteenistus esile OSCE parlamentaarse assamblee suvise resolutsiooni.

Seetõttu on kommentaari kohaselt vähemalt ebakorrektne väita, et Venemaa püüab rahvusvahelist üldsust eksiteele viia ning arutleda Moskva liigsetest nõudmistest Eesti aadressil.

Pressiteenistuse sõnul tekitab sügavat kahetsust, et rahvusvaheliste organisatsioonide poolt märgatud probleemide lahendamise asemel keskendutakse Eestis eneseõigustamisele ja väidetele, et tegemist on “idanaabri sepitsustega.”