Välisministeeriumi koduleheküljel avaldatud informatsiooni- ja ajakirjandusameti kommentaaris väidetakse, et katseid ühel või teisel moel jäädvustada natside käsilaste mälestust on Eestis varemgi tehtud. Kommentaari kohaselt püüdis grupp relva-SS-i kuulunud kunagises Eesti diviisis teeninud inimesi avada mullu Pärnus monumenti, kus kujutati SS-vormis automaaturit. Alles pärast Eesti ja rahvusvahelise üldsuse protesti võeti see monument maha, jätkas Venemaa välisministeeriumi osakond.

Kommentaar kinnitab, et nüüd püütakse monumendi avamist serveerida kui Teises maailmasõjas Eesti riikliku iseseisvuse eest võidelnute mälestuse jäädvustamist. Samas on kommentaari kohaselt kõigile hästi teada, et Adolf Hitleri režiim, mida eestlastest leegionärid teenisid, ei kavatsenudki taastada Eesti riiklust, mis likvideeriti natsi-Saksamaa agressiooni tulemusel.

“Väärib kahetsust, et sellistest üritustest võtavad Eestis osa poliitikud, ka need, kes kuuluvad valitsusliidu parteisse,” seisab kommentaaris. “Mis aga puutub SS-i ja selle kuritegeliku organisatsiooni allstruktuure ja neis teeninud isikuid, siis andis ajalugu neile hinnangu Nürnbergi tribunali otsuste näol.”

Pühapäeval Pärnus avatud monumendil on kiri “II maailmasõjas Eesti riikliku iseseisvuse taastamise eest võidelnuile”.

Monumendi autor ja Eesti Vabadusvõitluse Vääristamise Fondi juhatuse liige Kuno Raude on öelnud, et praegusel kujul ei tohiks monument kedagi riivata.

“Peab selgelt ja ühemõtteliselt teadma, et Pärnusse püstitatakse mälestusmärk Teises maailmasõjas Eesti riikliku iseseisvuse eest võidelnud eesti meestele, mitte natsidele, kellega nendel meestel ei olnud mitte mingit pistmist,” on ta nentinud.