Venelaste omaksvõtmine päästab sõjast

Eesti julgeolek ja sõja vältimine Venemaaga sõltub USA sõjastrateegide analüüside kohaselt kõige rohkem kohalike venelaste ühiskonda integreerimise edukusest.

NATO võiks edukalt tagasi tõrjuda igasugused Venemaa sõjalised rünnakud Balti riikide suunas igal ajal vähemalt järgneva kümne aasta jooksul — välja arvatud siis, kui Venemaa salaluure operatsioonid suudaksid kolme riigi ühiskondi nii palju destabiliseerida ning Venemaa psühholoogiline sõda Lääne-Euroopas suudaks alliansi lõhestada, nendib Postimehe arvamusküljel Ameerika Ühendriikide valitsuse kauaaegne nõunik, Vene ja Balti küsimuste ekspert Paul Goble.

Sellised on grupi USA kaitseekspertide analüüsi järeldused. Nende järeldustega saab tutvuda teoses, mille koostas Ameerika Ühendriikide armeele RAND, USA juhtiv analüüsikeskus.

Mis näiteks juhtuks, kui Venemaa otsustaks tungida Eestisse, Lätisse ja Leetu? Venemaa ja Lääne vahelise Balti riikide kriisi “katalüsaatoriks”, mis moodustas RANDi strateegilise planeerimismängu aluse, oli “Eesti ja Läti läbikukkumine etniliste venelaste täielikul integreerimisel oma ühiskonda”.

See “läbikukkumine” viis vene vähemuse aktiviseerumiseni, mis omakorda avas Vene luurele võimaluse ekspluateerida tekkinud protestiilminguid ja rahutusi. Stsenaariumi autorite arvates suurenes seejärel etniliste venelaste rahulolematus, mis viis nende vägivaldse mahasurumiseni.

See andis Moskvale “võimaluse näidata end inimõiguste kaitsjana”. Selline hoiak võiks aga viia NATO alliansi lõhenemiseni, nendib Goble.

Teine mäng: Venemaa ähvardab Balti riike, aga NATO astub samme Balti riikide kaitsmiseks.

“Kartuses, et nii rahvusvahelise kui siseriikliku prestiiži kadumine viib Venemaal valitsuse kukkumiseni, alustas Venemaa juhtkond sissetungi Balti riikidesse,” kirjutatakse dokumendis. Organisatsiooniliste probleemide tõttu nõuab armeekomandör sissetungiks aga vähemalt 30-päevast ettevalmistusaega.

See viivitus muudabki autorite arvates kõik, sest annaks NATO-le võimaluse vastulöögiks valmistuda. NATO võib ja suudab igasuguse Venemaa rünnaku tagasi lüüa ning võita.

Uurimuse autorid märgivad, et Vene armee “kroonilise ja parandamatu võimetuse” tõttu lahinguväljal peab Moskva rohkem tähelepanu pöörama luureoperatsioonidele ja psühholoogilisele sõjale kui kõige “efektiivsematele relvadele” lääneliitlaste vahele kiilu löömiseks ning Balti riikide vastaseks tegevuseks.