Hiljuti avalikustatud Eurobaromeetri küsitlusest selgub, et Eesti keelt emakeeleks pidavate inimeste hulk on kahe aastaga ligi 14 protsenti suurenenud, kirjutab Eesti Päevaleht.

Eestis ja Lätis oli küsitluse kohaselt kõige enam neid elanikke, kelle emakeel ei lange riigikeelega kokku.

“Siiski on kõige märgatavamad muutused vene keele kui emakeele rääkimises toimunud just Lätis ja Eestis, kus vene keelt oma emakeeleks pidavate inimeste osakaal on vähenenud Lätis üheksa ja Eestis 14 protsenti,” märgib Eurobaromeeter.

Nii pidas Lätis 29 ja Eestis 19 protsenti elanikke oma emakeeleks vene keelt. Nagu väikerahvastele omane, oskavad ka eestlased suuremate maadega võrreldes oma emakeele kõrval rääkida rohkem teisi keeli. Kui Euroopa Liidu elanikest kõigest pool valdab oma emakeelele lisaks ka mõnda muud keelt, siis Eestis on neid 87 protsenti.

Euroliidus on enim kasutatud keel endiselt inglise keel, mis on emakeeleks 13 protsendile liidu elanikest, kuid seda räägib veel 34 protsenti euroliidu teiste maade inimesi. Saksa keelt räägib 30 protsenti, prantsuse keelt 23 ja itaalia keelt 15 protsenti euroliidu elanikke.