Teabeameti juht Tarmo Türkson ei avalikustanud Eesti Ekspressile sel aastal toimunud lähenemiskatsete arvu, kuid kinnitas, et see on väiksem, kui Leedu diplomaatide puhul.

Leedu ajakirjanduse andmetel on Vene luure üritanud sellel aastal Leedu diplomaatidele läheneda 20 korral. Leedu välisteenistus on Eesti omast suurem. Eestis töötab välislähetuses 210 diplomaati, kuid ühinemisel Euroopa Liiduga see arv kasvab.

Türksoni sõnul tunnevad erinevad välisriikide luured Eesti diplomaatide vastu püsivat huvi ja seda mitte ainult tänavu vaid juba mitu aastat järjest. Näiteks Moskvat huvitavad ennekõike NATO ja Euroopa Liidu saladused, millele eestlased juba mõnda aega ligi pääsevad.

Türkson rõhutas, et seni pole ükski välismaal töötanud Eesti diplomaat liimile läinud. Värbamiskatseid pole tehtud mitte ainult Venemaal, vaid ka lääneriikides.

Endise Moskva suursaadiku Mart Helme sõnul värvatakse kõige rohkem saatkonna abipersonali.

“Autojuhid, kokad ja koristajad on tihti kohalikud. Venemaal pidid nad käima aeg-ajalt vastavates organites vestlusel. Mitme inimese jutu põhjal on võimalik luua pilt, mis saatkonnas toimub ja kes kellega suhtleb,” sõnas Helme.

Diplomaate värvatakse tema sõnul suhteliselt harva, seda juhtub siis, kui isiku kohta on kogutud kompromiteerivat infot, kui ta on võlgades, alkoholisõltuvuses või kuulub seksuaalvähemuste hulka.

Eesti diplomaadid läbivad enne välismaal tööle hakkamist koolituse, kus neid õpetatakse ära tundma värbamisvõtteid. Kahtluse korral tuleb ühendust võtta Eesti välisluurega.

Türksoni sõnul toimub värbamine alljärgneva skeemi järgi. Kõigepealt valib välisriigi luure välja noore Eesti diplomaadi, kellel peaks olema juurdepääs salajasele infole. Seejärel võtab diplomaadiga ühendust temast diplomaatilise auastme järgi oluliselt kõrgemal positsioonil olev teise riigi diplomaat. Välismaalane kiidab eestlase andekust ja teravat taipu ning teeb ettepaneku huvipakkuvat infot vahetada, mis aitaks mõlemal karjääri teha.