Venelased saavad eesti keeleta hakkama

 (112)

Enamik Eestis elavatest ja töötavatest venelastest ei vaja oma töös eesti keelt ning pole seetõttu motiveeritud eesti keelt õppima.

Veerandist miljonist venekeelsest elanikust, kes võiksid eesti keelt osata, teeb pool sellist tööd, mis ei vaja suhtlemist ning ülejäänud poolest saab suurem osa oma töökohal hakkama vene keelega, selgub EMOR-i uuringust.

Uuringust selgus, et Eestis elab 251.000 vene keelt rääkivat inimest, kes on tööturul või plaanivad sinna minna, kuid ei oma eestikeelset haridust, eesti keele tasemetunnistust või ametikohal nõutavat keeleoskuse tasemetunnistust.

Neist 67.000 ehk veidi alla poole töötavad kaubandus-, teenindus-, transpordi-, haridus-, meditsiini- ning avaliku halduse valdkonnas või hotellides ja restoranides ehk tegevusvaldkondades, millele kehtivad ametialased keelenõuded.

Eesti venelased tunnistavad, et eesti keele oskus annab neile kindlustunde tuleviku jaoks ning parema töökoha võimaluse, kuid enamik neist ei näe probleeme vaid vene keeles suheldes.

Eesti keele olulisust töö ja karjääri jaoks nimetasid küsitletud alles neljandana — suhtlemisoskuse, meeskonnatööoskuse ja iseloomuomaduste järel. Peale töö jaoks vajaliku keeleoskuse on keeleõppe motiiviks ka venelaste soov saada kodakondsust ja jätkata õpinguid, selgub uuringust.

Uuringu läbiviijad jagasid venekeelse elanikkonna viide rühma: eksamitegijateks, ükskõikseteks keeleoskajateks, aktiivseteks õppijateks, kõhklevateks õppijateks ning loobujateks.

Kõige suurema rühma moodustavad need, kes kavatsevad edasi lükata nii keeleõpet kui ka eksamit ega ole motiveeritud eesti keelt õppima. Neid on 36 protsenti ehk 90.000 inimest.

Veidi vähem — 75.000 ehk 30 protsenti on aktiivseid õppijaid, kes kavatsevad keelt õppida ja eksamit teha. Neile järgnevad 55.000 inimest ehk 22 protsenti liigituvad kõhklevate õppijate rühma. Nemad kavatsevad nii õppimist kui ka eksamit edasi lükata, kuid on siiski veidi motiveeritud.

Ükskõikseid keeleoskajaid ehk neid, kes eesti keelt tegelikult oskavad, kuid ei pea vajalikuks eksami tegemist, on potentsiaalsetest venekeelsetest töötegijatest kaheksa protsenti ehk 20.000 inimest.

Kõige vähem on venelaste hulgas eksamitegijaid ehk neid, kes oskavad keelt ja kavatsevad teha ka keeleksamit. Need 7000 inimest moodustavad vaid kolm protsenti.

EMOR-i turu-uuringute projektijuhi Kaidi Kandla sõnul on pool 251.000 venekeelsest elanikust tegelikult valmis eesti keelt õppima, kuid neid tuleb selleks julgustada ja motiveerida.

“Kui seda õigesti teha, on suur osa neist valmis tegema eksamit juba sel aastal,” sõnas ta.

Kandla sõnul on keeleõppesse suhtumise puhul tunda, et nooremad venelased on valmis rohkem keelt õppima kui vanemad. Ta lisas, et praegune keeleõppe süsteem ei motiveeri õppima kahtlejaid ja edasilükkajaid, vaid ainult neid, kes ise tõesti eesti keelt omandada tahavad.

Uuringu aluseks olid rahvaloenduse tulemused, personaalküsitlus ning vestlusrühmad. Küsitlused ja vestlused viis EMOR läbi möödunud sügisel.

Uuringu eesmärk oli selgitada nende inimeste hulk, kes peavad keelt õppima ja eksami sooritama seoses ametialaselt kehtivate riiklike keelenõuetega.