Sihtasutuse juhataja Mati Luik teatas laupäeval, et konkursile laekus kümme projekti, kokku taotleti 2,4 miljonit krooni. Sihtasutuse hindamiskomisjon määratas toetusi viiele projektile kokku 880.000 krooni ulatuses.

Saatesarja “Subboteja” tootja OÜ Filmimees saab 155.000 krooni saatelõikude “Parim rahvaintegraator” tootmiseks, OÜ Baltic Film Production, 100.000 krooni saatesarja “Loomakliinik” venekeelse variandi tootmiseks, Eesti Televisioon, 185.000 krooni kakskeelse saatesarja “Unetus” tootmise jätkamiseks 2002. aasta kevadperioodil, OÜ Haridusmeedia 240.000 krooni venekeelse noortesaate “Uudistaja” tootmiseks, OÜ Cumulus Projekt kuni 200.000 krooni sarja “Ida-Virumaa kohtumised” ja selle katsedokumentaalfilmi “Kevad Narvas” tootmiseks.

Kõigi nimetatutega alustab integratsiooni sihtasutus Luige sõnul läbirääkimisi projektitoetuse lepingute sõlmimiseks.

Vene- ja kakskeelsete telesaadete toetamine on osa riikliku integratsiooniprogrammi realiseerimisest. Eesti massimeedial on kaks olulist rolli venekeelse elanikkonna Eesti ühiskonnaellu kaasamisel, märkis Mati Luik.

Esiteks on Luige sõnul massimeedia on üks olulisemaid teabe levitamise kanaleid ning hoiakuid-mõttemalle kujundavaid institutsioone haridussüsteemi ja perekonna kõrval. “Samuti meediatarbimise avardamine ja kohaliku meedia tarbimise laiendamine venekeelse elanikkonna seas,” lisas ta.

Luik tõi näiteks, et 2000. aasta märtsis läbi viidud rahvussuhete seireuuringu andmetel ei vaadanud eestikeelseid telesaateid enda väitel üldse 43 protsenti ja venekeelseid tõlkega saateid või filme 16 protsenti venekeelsest elanikkonnast.

Riigieelarvelistest ja välisabi vahenditest on integratsiooni sihtasutus eelnevatel aastatel toetanud selliseid saatesarju nagu “Lihtsad lood”, “Eetris on Eesti”, “Eestlased, keda ma armastan” ja “Sputnik”. Viimasele annab tänavu toetust ka Ameerika Ühendriikide suursaatkond Tallinnas.