Nii näiteks peab Pärnu lõbustusparki linnalt rentiv eraettevõtja laiali lammutama suurel kiirusel pöörleva atraktsiooni Klaabu, sest seda on käigus hoitud kaks korda kauem, kui tehas karusselli 1984. aastal valmistades normiks pani, kirjutab Postimees.

Samal põhjusel läheb mahakandmisele eelkooliealistele mõeldud ning pealtnäha ohutu atraktsioon Taiga ning 1982. aastal valmistatud autodroom, mille kasutamise aeg sai täis juba 13 aastat tagasi.

Kolmest ohtlikuks tunnistatud karussellist kaks tiirutasid siiski ka esmaspäeval.

Pärnu lõbustuspargi atraktsioone linnavalitsuse tellimusel hindamas käinud osaühingu Tehnokontrollikeskus ekspert Heti Elbing möönis, et mõned neist pole ehk tõesti ohtlikud, kuid seadus on seadus ja sellest mööda vaadata ei saa.

“Ei saa kuidagi nõustuda, et kasutuses on atraktsioonid, mille tööiga on ammu läbi,” lausus ta. “Pärnu lõbustuspargis on küll ka atraktsioone remonditud, kuid kuidas, seda me ei saanudki teada, sest dokumendid olid puudulikud.”

Atraktsioonide parandamisega esmaspäeval ametis olnud õlistes tunkedes lõbustuspargi juhataja Paul Ojaste nõustus ekspertide kriitikaga osaliselt. Tema hinnangul on Taiga ja autodroom, mille sulgemist tehniline järelevalve nõuab, ehituselt ohutud ja isegi tehnilise rikke korral ei saa seal midagi juhtuda.

“Me muidugi ei suuda sajaprotsendilist ohutust tagada, kuid seda ei saavuta kunagi ühegi atraktsiooni puhul,” märkis ta. “Täiesti ohutuid atraktsioone pole lihtsalt olemas. Meie ei saa kindlustada, et keegi karussellilt pea ees alla ei hüppa.”

Riiklik kontroll pole lõbustusparkide vastu viimased kümmekond aastat suurt huvi tundnud ning alles eelmisel nädalal võttis tehnilise järelevalve inspektsioon kätte ja hakkas mööda tivoleid sõitma.

Esimesel päeval Tallinna Kadrioru ja Rocca al Mare atraktsioonid üle vaadanud inspektsiooni masinaohutuse peaspetsialist Henn Lillepuu nentis, et probleemid on seal samad mis Pärnuski.

“Kõige ohtlikumad on kiirelt ringi käivad karussellid, Kadriorus oli neist mõnel näiteks sõrestik roostes, samuti ketid ja sõlmed,” kirjeldas ta. “Kõige tõsisem probleem on see, et keegi pole järginud iga seadmega kaasas olevat remondi ja hoolduse juhendit.”

Kadrioru tivoli juhataja Mart Külvi omakorda kinnitas, et nende karussellid on täiesti ohutud ja nagu alati ka sel kevadel testitud. Ta tõi näiteks tavalise kettkarusselli, mille taluvuse kontrollimiseks pannakse igale istmele sada kilogrammi raskune kott. Karussell lastakse ringi käima ning hiljem katsetatakse see veel 150-kilogrammiste kottidega üle.

“Rooste on ülevärvimise küsimus, me pole seda jõudnud sel aastal veel teha ning ma rääkisin seda ka tehnokontrolli härradele, kelle hinnangut ma nüüd ootan,” sõnas Külvi. “Mul on suurem hirm hoopis selle karusselli pärast, mille Pärnu ühele mustlasele müüs, kui see kuskil laadal välja ilmub…”

Mustlasele müüdud karusselli jälgi inspektsioon seekord ajama ei hakka. Küll aga on esmaspäeval Pühajärve vaatekarusselli kontrollinud peaspetsialist Lillepuu teisipäeval oma järjega Tartus.

Lillepuu ütles, et pole veel ühegi lõbustuspargi omanikule atraktsioonidel leitud vigade pärast ettekirjutust teinud, lootes need koos ettevõtjatega rahumeelselt kõrvaldada.