“OSCE [Euroopa julgeoleku- ja koostööorganisatsioon ] on juba teatanud, et Venemaa valimised ei olnud demokraatlikud,” ütles Ilves BNS-ile. OSCE teatas esmaspäeval, et riigiduuma pühapäevased valimised olid valdavalt moonutatud.

Ilves lisas, et kahetsusväärselt jäi riigiduumast välja liberaalne Jabloko. “See on kurb uudis kõigile neile, kes on hellitanud lootust, et Venemaast võiks saada demokraatlik riik,” ütles Ilves.

Ka Isamaaliidu juhatus avaldas esmaspäeva õhtul muret Venemaa riigiduuma valimiste tulemuste üle, leides, et Venemaa jätkab liikumist autoritaarse juhtimise suunas.

Riigikogu väliskomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni sõnul ei mõjusta pühapäeval olnud Venemaa riigiduuma valimised Eesti suhteid idanaabriga.

“Riigiduumast ei sõltu suurt midagi, Venemaa välispoliitikat tehakse mujal,” ütles Mihkelson BNS-ile. “Mingid muutused meie ja Venemaa suhetes on võimalikud vaid siis, kui muutub Kremli suhtumine. Presidendivalimised on aga alles ees.”

Res Publicasse kuuluv Mihkelson nentis, et ainus muutus võib tulla retoorikas. “Seni on meile öeldud, et piirilepingut ei saa sõlmida, kuna riigiduumas on kommunistidel suur osakaal,” ütles ta. “Nüüd, pärast Ühtse Venemaa võitu, peavad nad kas retoorikat muutma või leppe sõlmima.”

Väliskomisjoni esimees lisas, et Eesti ja Venemaa suhete muutumist mõjustab siiski eelkõige meie ühinemine EL-i ja NATO-ga.

Vene riigiduuma valimiste tulemused muudavad Eesti-Vene suhted pragmaatilisemaks ja konstruktiivsemaks, leiavad Eestimaa Ühendatud Rahvapartei (EÜRP) peasekretär Anatoli Jegorov ja Reformierakonda kuuluv riigikogu liige Sergei Ivanov.

“Ühtne Venemaa tundub meile konkreetsete tegude parteina,” ütles Jegorov esmaspäeval BNS-ile. “Seal on rohkem konstruktiivseid otsuseid kui poliitilist retoorikat,” lisas ta.

Jegorovi sõnul on Ühtse Venemaa liidrid juba märkinud, et Venemaa ja Eesti suhete tulevikus vaatlevad nad Eestit Euroopa Liidu liikme kontekstis.

“Sellest vaatenurgast ootame me mitte ainult piiriküsimuse lahendamist ning topelttollide tühistamist, vaid ka suuremat tähelepanu venelastest kaasmaaslastele,” kinnitas ta.

Jegorov eeldab, et uus riigiduuma hakkab aktiivsemalt osalema välismaal elavate kaasmaalaste humanitaar- ja infotoetuses, kuna sellest on juba saanud üks Venemaa välispoliitika suundi, mille kujundasid Venemaa välisministeerium ning president Vladimir Putini aparaat.

Jegorov lisas, et EÜRP saatis esmaspäeval õnnitlustelegrammi Ühtse Venemaa juhtpoliitikutele ning oma ammustele poliitilistele partneritele — Juri Lužkovile, Ljubov Sliskase ning Dmitri Rogozinile.

Ka Reformierakonda kuuluv riigikogu liige Sergei Ivanov avaldas arvamust, et Eesti ja Venemaa suhted muutuvad pragmaatilisemaks.

“Poliitika ei armasta järske pöördeid,” ütles ta BNS-ile. “Ühelt poolt on tänu Eesti ühinemisele EL-iga kahe riigi suhetele juba antud teatud määratlus, teisalt tuleb ära oodata Venemaa presidendivalimiste tulemus.”