Vene tuumajaam nagu tiksuv pomm

Eesti julgeolekule on Pihkva õhudessantdiviisist märksa ohurikkam Leningradi tuumaelektrijaam — tuumakatastroofist on Eesti pääsenud vähemalt kolm korda.

Kui Sosnovõi Boris tõesti midagi juhtub, siis ei suuda meid kaitsta ei NATO ega Euroopa Liit, ütleb energeetikaveteran Oleg Nõmmemees Eesti Ekspressile antud intervjuus.

Ka Tšernobõli hukutanud eksperiment oli algselt kavandatud Leningradi tuumaelektrijaama. Nõmmemees tõdes, et tema andmetel on Eestil tuumakatastroofist pääsenud vähemalt kolm korda.

„Esimene suure vedamine oli 1975. aastal,” rääkis Nõmmemees. „Siis toimus raske avarii LTJ esimeses plokis. Meeleheitlikult püüdes reaktorit päästa, puhusid operaatorid seadme lämmastikuga läbi. Õhku paisati tohutus koguses radioaktiivset tolmu. Meie õnneks puhusid lõunakaarte tuuled ja radioaktiivne pilv kandus Soome.!

Teie vedamine oli 1986. aasta alguses, kui Moskvas kavandati eksperiment, mis hiljem Tšernobõlis lõppes katastroofiga. Sosnovõi Bori operaatorid olid väga kõrgelt kvalifitseeritud, sellepärast said käsu katse teha nemad. Ent nad keeldusid, hinnates riski põhjendamatuks.

Ja viimaks, tõdeb Nõmmemees, vedas Eestil siis, et Tšernobõli radioaktiivne jälg möödus Ivangorodist vaid kaheksa kilomeetrit ida pool.

“Minu meelest peaks Eesti eliit endale väga tõsiselt selgeks tegema, et me oleme kolmest küljest ümbritsetud tuumaelektrijaamadega, mis töötavad ohutu kasutustähtaja piiril,” ütleb energeetik. “Venemaa ega ka Leedu pole praegu võimelised üksinda nende probleemidega toime tulema. Tähendab, tuleb teha tihedat koostööd.”