Vene sõjavägi võis testida Eesti uut radarit

Kinnitamata andmetel võis Vene sõjavägi testida peagi Kellaveres avatava uue kolmedimensioonilise õhuseireradari kaugusulatust, saates mitmel korral oma sõjalennukid Eesti õhuruumi piirile.

Ametlikult kinnitamata andmetel registreerisid uue radari õhuvaatlejad radari testimisperioodil mitmel korral Vene lennukite lähenemist Eesti õhuruumile, mis näitas, et radar on võimeline tõrgeteta registreerima Eesti idapiiril toimuvat õhuliiklust.

Endine kaitseminister ja riigikogu riigikaitsekomisjoni uus esimees Sven Mikser ei soovinud juhtunut kommenteerida, märkides vaid, et ei kinnita kuuldut ega lükka seda ka ümber.

Ka kaitseministeeriumi pressiesindaja Madis Mikko ei soovinud Eesti kaitseväe õhuvaatlusega seonduvat kommenteerida.

Kaitseministeerium avab Lääne-Virumaal Kellaveres õhuseiresüsteemi kolmedimensioonilise kaugulatusega radari ametlikult järgmisel esmaspäeval.

Firmalt Lockheed Martin ostetud radar võimaldab näha liikuvat objekti 450 kilomeetri kaugusele ja 30 kilomeetri kõrgusele ning määrata selle kõrguse, kauguse ja suuna. Radar võimaldab jälgida kogu Eesti õhuruumi ning üle piiride ka Läti ja Venemaa poole.

Kellavere radar on oluline lüli Balti riikide ühises õhuseiresüsteemis Baltnet ja võimaldab reaalajas koondada tervikpildiks nii Eesti, Läti kui ka Leedu radaritelt kogutud andmed. Radar on kaheksa meetrit kõrge ning kaetud 12,5 meetri kõrguse kupliga. Kogu radari tööd kontrollib ja andmeid töötleb elektroonika.

Kaugvaatlusradar maksis 239 miljonit krooni, maksumus sisaldab lisaks tehnikale ka kogu meeskonna väljaõpet Ameerika Ühendriikides ja Soomes.

Peale õhuruumi seire on radarit kombinatsioonis tsiviilradaritega võimalik kasutada ka lennuliikluse ohutuse parandamise ja meteoroloogiateenistuse huvides.

Radaripositsioonide väljaehitamine algas 2001. aasta suvel, sümboolne nurgakivi asetamise tseremoonia oli sama aasta 29. oktoobril.