Kaliningradi ja Peterburi vahel saavad Vene sõjalennukid lennata võõrriikide õhuruumi läbimata vaid piki kitsast riba Läänemerel ja Soome lahel, mis läheb üsna pikalt Eesti õhuruumi kõrvalt. Lisaks igasugu muudele lendudele on venelased seda võimalust kasutanud vahel ka luurelendude tegemiseks, näiteks aastal 2009. lendas üks Vene luurelennuk Eesti õhupiiri lähedalt mööda just ühe NATO õhuturbeharjutuse ajal.

Kõigil tsiviillennukitel peab lennates olema sisse lülitatud transponder, mis annab lennujuhtimisradaritele infot lennuki asukoha kohta. See kohustus ei kehti aga sõjaväelennukite kohta, mida tavalised lennujuhtimisradarid ei näe, aga mis jäävad silma sõjaväe radaritele, mis ei vaja lennuki leidmiseks transponderi abi.

Taolisi sõjaväelende loetleb ja teeb neist ülevaateid Eestis lennuamet oma avalikes aruannetes. Seal on näha, et kui 2007. ja 2008. aastal oli taolisi venelaste lende Eesti õhuruumi lähistel alla 60, siis 2009. aastal kasvas nende arv 81ni ja 2010. aastal 89 lennuni.

Eelmisel aastal tuli aga suur kukkumine, venelaste lendude arv langes 48ni.

Lennuamet peab taoliste juhtumite arvestust, sest Tallinna lennujuhtimiskeskus juhib lennuliiklust mitte vaid Eesti õhuruumis, vaid ka mõnel sellest väljapoole jääval alal Läänemerel ja Soome lahel. Seal lennates ei riku Vene sõjalennukid Eesti õhuruumi. Infot saab lennuamet õhuväelt.