Kui Gerhard ja Vladimir tänavu septembris Berliini Intercontinentali hotellis Vene-Saksa gaasijuhtme kokkuleppele allkirjade andmise juures olid, tuli meelde MRP ehk Euroopa majanduslik ümberjagamine, kirjutab Tiit Made SL Õhtulehe arvamusveerul.

Kuna sakslased on energiasõltlased, võib Venemaa seda Made sõnul kasutada ära poliitiliste ja mõjusfääriliste nõudmiste väljapressimiseks.

„Igal juhul on aksioom, et kui Venemaa mõne suurriigiga midagi konstruktiivset kahepoolselt kokku lepib, peavad teised pühkima une silmist ja olema eriti kartlikud,” nendib Made. „Idioodi visadusega tuleb 24 tundi ööpäevas ja 356 päeva aastas Euroopas seletada, et meie ei varastanud palitut, vaid hoopis venelased vehkisid selle meilt MRP toel sisse.”

Meie ida ja lääne vahel saba liputama sunnitud valitsus hakkab suure tõenäosusega varsti gaasijuhet toetama, ennustab Made. „Küll Euroopa Liit (loe Saksamaa) sellise korralduse annab.”

Gaasijuhtme vastane võitlus on praegu president Rüütli õlgadel, leiab Made. „Peame lootma ka Poolale ja Leedu presidendile Adamkusele. Mõlemal tundub olevat kuraasi. Poola saab tollest gaasijuhtmest kõige rohkem pügada. Seepärast oleks seekord tark olla Poolaga palju rohkem solidaarne kui esimese MRP lepingu ajal.”

Ka näeb Made abimehi Greanpeace’i jõulises vennaskonnas. „Kui neile selgeks teha ohud, mis kaasnevad Läänemere põhja uputatud 30 000 tonni toksilise kanistri häirimisest ja liigutamisest gaasijuhtme ehituse käigus ning nad asja käsile võtavad, siis läheb juhtmeehitajatel keerulisemaks.”