Kaitseminister Urmas Reinsalu avaldas paar päeva tagasi Wall Street Journalis hoiatava artikli Venemaa jätkuvalt agressiivsete kavatsuste suhtes Gruusias.

Reinsalu kirjutas, et Venemaa president Vladimir Putin šokeeris läänt, tunnistades üles, et kiitis Gruusia ründamise heaks juba 2006. aastal ehk kaks aastat enne tegeliku sõja puhkemist. Peale sõda on Venemaa viinud Gruusia koosseisu kuuluvatesse Abhaasiasse ja Lõuna-Osseetiasse 10 000 sõjaväelast ja suurel hulgal sõjatehnikat.

Delfis refereeritud Reinsalu avaldusele viidates teatas Venemaa saatkond, et selliste "julgustavate" signaalide saatmine Gruusia suunas võib olla ohuks piirkonna turvalisusele.

"Venemaa positsioon on selles asjas hästi teada. Pidev Gruusia seostamine NATO-ga ühinemisel vähendab sealset julgeolekut, julgustab revanšiste Gruusia valitsuses, tugevdab riigi tahtmatust tunnistada piirkonnas kehtivat poliitilist reaalsust ning põhjustab pingeid Lõuna-Kaukaasias. Tõeline panus riigi julgeoleku tugevdamiseks peaks peituma arutelus Genfi konventsioonis kajastuvate legaalsete garantiide üle, mis välistaksid Gruusia agressiivsuse naabrite suunas," teatas saatkond.

Ametlikel andmetel puhkes Gruusia-Vene sõjaline konflikt 7. augustil 2008 kui Gruusia ründas Lõuna-Osseetia pealinna Tshinvalit, mille järel sekkus sellesse Venemaa. Teise versiooni kohaselt alustas esimesena konflikti Moskva.

Kokku kestis sõjaline konflikt umbes kaks nädalat, mille tulemusena tunnustas Venemaa de jure Lõuna-Osseetia ja Abhaasia sõltumatust Gruusiast.