Vene saatkond kahtleb KGB-leppe õigustühiseks tunnistamises

Venemaa saatkond Tallinnas seadis kahtluse alla Eesti siseministeeriumi ekspertkomisjoni järeldused endiste KGB ohvitseride kaitset puudutava kokkuleppe õigustühisuse kohta.

"Kas tuleb siis nii aru saada, et enne 1992. aasta juulis Eesti põhiseaduse allakirjutamise momenti ei olnud Eesti Vabariik rahvusvahelise õiguse subjekt, tollaste Eesti valitsuste otsustel ega allkirjadel ei olnud praeguste võimude jaoks mingit juriidlist jõudu?" tsiteeris ajaleht Estonija Vene saatkonna esindajat.

Vene saatkonna väitel ei vaja kaugeltki kõik rahvusvahelised kokkulepped ratifitseerimist.

Siseminister Tarmo Loodus on öelnud, et komisjoni liikmete arvates ei pane 1991. aastal tollase riigiminister Raivo Vare ja Venemaa riikliku julgeolekuteenistuse eriesindaja Vjatšeslav Šironini Tallinnas alla kirjutatud lepe Eestile mingeid kohustusi.

Looduse sõnul ei ole sellel lepingul praegu enam juriidilist jõudu, kuna see kirjutati alla enne, kui kinnitati Eesti põhiseadus. Peale selle ei ole dokument riigikogus ratifitseeritud.

Ekspertkomisjon märkis samuti, et seda küsimust käsitleb Eesti-Vene 1994. aasta leping sõjaväepensionäride kohta. Selles määratakse, milline tegevus on nende suhtes lubatud, olemas on ka vastavad nimekirjad.

"1994. aasta kokkulepe ei ole puudutatud teemaga seotud, kuna see käib vaid armees teeninud pensionäride kohta," deklareeris Venemaa saatkond. "1991. aasta kokkulepe annab isiklikud garantiid just endistele Eesti NSV KGB töötajatele, olenemata sellest, kas nad on juba pensioniealised või mitte."

Eesti valitsus võttis endale vaidlusaluse leppega kohustuse mitte ahistada endisi KGB töötajad.