Vene saatkond: Eesti ei soovi haualepet

Vene saatkond Tallinnas avaldas kahetsust selle üle, et Eesti poolel puudub soov sõlmida Venemaaga kahepoolne sõjahaudade lepe.

“Meie suureks kahetsuseks pole Vene poole katsed Eestiga sellist dokumenti sõlmida seni Eesti juhtkonnas mõistmist leidnud,” seisab teadaandes, mille saatkond edastas neljapäeval agentuurile Interfax.

Saatkond kummutas avalduses Eesti meedias kõlanud väite, et mõne aasta eest alanud läbirääkimised leppe sõlmimise üle seiskusid seetõttu, et Venemaa ei esitanud Eestile ammendavat ülevaadet represseeritute kalmude hulgast ja asukohast Venemaal.

“Sedalaadi lepped puudutavad üksnes sõjaväelaste ja Teises maailmasõjas hukkunud tsiviilisikute matmiskohti. Seepärast on ebakorrektsed katsed siduda seda lepet represseeritute matmiskohtadega,” leiab Vene saatkond.

Teadaandes toonitatakse, et Venemaa on Eestit korduvalt tagasi läbirääkimistelaua taha kutsunud.

“Ent praegusel hetkel, nagu Eesti välisministeerium on ametlikult teatanud, ei saa Eesti pool kinnitada oma valmisolekut jätkata läbirääkimisi sõdurikalmude hooldamise leppe sõlmimise üle,” teatas Vene diplomaatiline esindus.

Saatkonna andmeil on Eestis umbes kolmsada Teises maailmasõjas hukkunud nõukogude sõdurite kalmu.

“Praeguseks ajaks on korrastatud — täielikus kooskõlas Eesti seadustega — umbes 200 vennashauda, samuti on kindlaks tehtud ja kataloogi kantud 75 uut matmiskohta, obeliski ja mälestuskivi,” öeldakse teadaandes.

Avalduses toonitatakse, et vastutus nõukogude sõdurite mälestusmärke viimastel päevadel tabanud vandalismiaktide eest langeb eeskätt kohalikele omavalitsustele, kes peavad viivitamatult võtma tarvitusele meetmed oma aladel korra ja seaduslikkuse tagamiseks.

Ühtlasi avaldas saatkond lootust, et Eesti võimude viimased avaldused äärmuslaste tegevuse uurimisest ja nende möödapääsmatust karistamisest ei lähe reaalsetest tegudest lahku.